Tartu linna laienemine soosib suurkiskjate linna sattumist ning linna läheduses elavate loomade nagu metskitsede ja rebaste kohanemist inimestega, millega kaasneb loomade arvukuse tõus ja üha sagedasem koduaedadesse eksimine.
Kuu aega tagasi nähti Tartus Võru–Aardla ristis ja Supilinnas karu. Tartu Ülikooli terioloogia teadur Egle Tammeleht nentis, et linnas pole karu kohtamine tavaline, kuid seda tuleb üle Eesti ette. Tema sõnul võis Tartus olla tegu emakaruga, kes hoidis koos poegadega isakarust eemale, sest isased võivad poegi murda. Samas võib Tammelehe sõnutsi karu sattuda inimeste keskele ka siis, kui looma elupaik asub linna lähedal või ta otsib eramute juurest süüa.
Zooloog ja loodusuuringute, loomastiku määramise ja planeerimisega tegeleva ettevõtte Rewild tegevjuht Jaanus Remm selgitas, et Tartu geograafiline asukoht ja teedevõrk põhjustavad metsloomade linna jõudmist. Ta rääkis, et Tartu asub Emajõe orus, millest lääne poole jääb Alam-Pedja ja ida poole Emajõe-Suursoo loodusmaastik, kus on mitme liigi elukohad. „Loomad eelistavad liikuda oma tavapärastes elupaikades,” ütles Remm. „Nii võivad Emajõe org ja seal olevad elupaigad tuua kaasa selle, et loomad liiguvad sagedamini piki koridori ja satuvad vahel ka linna.”
Samuti suunavad loomade liikumist raudtee ja taradega piiratud Tallinna–Tartu maantee. Enim hukkuvad Remmi sõnutsi teid ületades roomajad ja kahepaiksed, kuid viga saavad ka suuremad loomad. „Kõige tugevam mõju on sellel, kui tarastatakse maantee või raudtee ja takistatakse füüsiliselt loomade pääsu üle tee,” nentis ta.
Remm tõdes, et Tartu valglinnastumine vähendab loomade elupaiku ja raskendab liikumist. Valglinnastumine on linna ulatuslik planeerimata levik maapiirkonda. Remmi sõnul laieneb Tartu linn kolmes suunas: itta ehk Ihaste kanti, lõunasse ehk Ülenurme poole ning põhja ehk Raadi suunas.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialist Peep Männil lausus, et linna laienemisega kaasneb see, et osa loomi nagu metskitsed, rebased, nugised ja jänesed, kes elavad juba praegu linnade läheduses, harjuvad inimestega veelgi enam, sest looduses on neil ohtlikum elada, kuna seal võivad kiskjad neid murda. See aga tähendab Männili sõnul, et linnaeluga kohastunud loomade arv kasvab, mis toob omakorda kaasa selle, et inimesed hakkavad oma aedades loomi tihemini nägema. Peale selle sagenevad loomade arvukuse kasvades tema sõnutsi liiklusõnnetused.
Terioloogia teadur Tammeleht rääkis, et suurkiskjad nagu karud, ilvesed ja hundid ei harju inimestega, mistõttu nihkuvad nende elupaigad linna laienedes kaugemale. Tagajärg on tema sõnul aga see, et loodus vaesestub linna lähiümbruses.
Tartu linna ruumiloome osakonna keskkonnaplaneerija Tiiu Tuuga ütles, et Tartu laieneb ümbritsevatest valdadest vähem. Valglinnastumist vähendatakse tema sõnul sellega, et tihendatakse kesklinna, ehitatakse juurde kortermaju ja planeeritakse eramupiirkondi linnasüdamest kaugemale. „Samas saab linna tihendada ainult teatud piirini ja tuleb arvestada, et linnalooduse kvaliteet ja osakaal ei väheneks tihendamise pärast liiga palju,” lausus ta.
Tuuga selgitas, et ulukitele on väljaspool tiheasumeid planeeritud rohevõrgustiku koridorid ehk liikumisteed, mis ühendavad suuri metsaalasid ja rabasid. Sellised koridorid on näiteks põldude vahel paiknevad metsatukad ja püsirohumaad. Peale selle ei ole enamasti lubatud ehitada loomade elupaikadesse ja liikumisteedele ning väikeasumite detailplaneerimisel peab arvestama ka ulukite liikumisteedega.
Kommentaarid