Tartu Ülikooli teadustööst selgus, et inimese väljaheite mikrobioomist saab prognoosida ja diagnoosida erinevaid, eriti just soolestikuga seotud haigusi, sealhulgas jämesoolevähki.
Jämesoolevähk on küll kasvajalise haiguse kohta hästi ravitav, kuid ainult siis, kui see avastatakse vara. Siiani sai seda diagnoosida endoskoopiliste uuringutega, täpsemalt koloskoopiaga, mille käigus sisestatakse kõhulahtistiga puhastatud soolde torujas kaameraga instrument.
„See ei ole väga meeldiv protseduur [koloskoopia],“ rääkis kõnealuse doktoritöö ,,Mikrobioomi väärtus terviseuuringutes“ autor ja Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna genoomika instituudi spetsialist Oliver Aasmets. „Seda teades ei lähe patsiendid tihtipeale uuringusse, mis tähendab, et väga palju vähki jääb avastamata.
Aasmetsa sõnul on mikrobioomil olemas jämesoolevähile viitav signaal. Mikrobioomi moodustavad meie kehas elavad bakterid ja viirused. "Sellega saame kui mitte diagnoosida, siis vähemalt välja sõeluda need inimesed, kes peaksid minema detailsemale uuringule,“ rääkis Aasmets. „Nii oleks tõesti võimalik jämesoolevähki paremini üles leida.“ Ta lisas, et protseduur oleks ka riigile odavam ja mugavam.
Haigekassa kutsub 60–69-aastaseid inimesi jämesoolevähi sõeluuringule iga kahe aasta tagant. Tartu Ülikooli kliinikumis maksab koloskoopia protseduur 87 eurot, kuid inimene, kel on tuvastatud soolevähi oht, peab endoskoopilistes uuringutes mitu korda käima.
Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Kristiina Ojamaa kinnitas Aasmetsa juttu ning ütles, et jämesoolevähi sõeluuring ei tööta. „Mujal maailmas toimib see hästi, aga meie inimesed ei lähe kaasa,“ rääkis Ojamaa. „Nad ei julge testima minna.“
Samuti lisas Ojamaa, et mikrobioomiga vähiuuringud on veel väga uus nähtus ning et haiglad ei saa ise nagunii selle kasutuselevõttu otsustada. „Riik peab vastutama vähi ennetuse eest –see ei ole meie hallata.“
Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst-õppejõud Elina Lehtmaa nõustus kolleeg Ojamaaga, et klassikalises tavapraktikas ei saa mikrobioomi meetodit veel kasutada. „See on teoreetiline suund, mis võib tulla kasutusele alles tulevikus,“ sõnas Lehtmaa. „Mitte kuskil maailmas ei ole see veel nii kaugel.“
Haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe andmeil on vähi seos mikrobioomiga alles uuringute tasemel, seega mitte täielikult tõenduspõhine, et seda praktikasse tuua.
Teadustöö autor Aasmets kasutas uuringus 2509 inimese andmeid, mis pärinesid Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu terviseandmestikust. Järgmine töökäigus olev projekt on "Jämesoolevähi tuvastamine ning tekkeriski hindamine mikrobioomil põhinevate biomarkerite abil“, mis eeldatavasti valmib 2026. aasta detsembriks.
Jämesoolevähk tähendab nii käärsoole- kui ka pärasoolevähki, mis on sümptomaatiliselt sarnased. Haigekassa andmeil haigestub igal aastal jämesoolevähki ligi 1000 Eesti inimest, sureb üle 400. Seega on see kõikidest vähiliikidest ohvrite arvult teisel kohal – meestel eesnäärme- ja naistel rinnavähi järel.
Kommentaarid