Psühholoogi sõnul mõjuvad teraapiakoerad inimesele rahustavalt ja loovad positiivseid emotsioone, kuid allergiate ning haiguste tõttu on nende ülikooli loengutesse kaasamine välistatud.
Eesti loodus- ja loomateraapiakeskuse psühholoogi Kristi Raava sõnul mõjuvad loomad inimesele füüsilist kontakti pakkudes rahustavalt. “Teraapiakoerad on siirad, hinnanguvabad, nad pakuvad rõõmu ja motiveerivad,” sõnas Raava. Ka Tartu Ülikooli raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto oskas oma kogemuse põhjal kinnitada, et teraapiakoerad tekitavad tudengites häid emotsioone. “Kõik üliõpilased võtsid koera positiivselt vastu,” rääkis ta, viidates ööraamatukogu projektile, mil üliõpilastel on võimalik teraapialooma seltsis eksamiperioodil kauem raamatukogus õppida.
Mitmetest kasuteguritest hoolimata ei saa Abi- ja teraapiakoerte ühingu juhatuse liikme Maarja Tali sõnul teraapiakoerad aga kunagi ülikoolis tööle hakata. “Osadel inimestel on allergiad ning igaühel peab olema võimalus koeraga mitte kokku puutuda,” selgitas Tali ja tõdes, et nii suures ettevõttes nagu ülikool on seda võimalust raske iga päev tagada. Teiste põhjustena, miks teraapiakoerad ei saa olla osa ülikooli õppetööst, tõi ta välja, et ükski õigusakt ei näe ette, et koeri peaks õppetöösse kaasama ning lisaks võivad loomad kanda haigusi ja neid ise saada.
Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Einasto oli samuti arvamusel, et õppetegevusse ei peaks teraapiakoerasid kaasama. “Koera kasutatakse juhul, kui inimesel on ärevus, stress või närvipinge,” sõnas ta, “ma ei usu, et tudeng neid loengus kogeb.” Einasto lisas, et koera jaoks on inimestega suhtlemine töö ning see on psühholoogiliselt raske. “Meie jaoks stress langeb, aga koer on pinges,” lausus ta.
Kui kurnavalt töö koerale mõjub, sõltub psühholoog Raava sõnul loomast. “Osad loomad suudavad rohkem töötada, osad vähem,” kommenteeris ta ning rõhutas, et kindlasti on olemas läbipõlemise oht ning koerajuhi ülesanne on märgata koera väsimuse ja stressi märke. “Teraapialooma jaoks on normaalne see, et ta käib ühel päeval poolteist tundi tööl, seejärel puhkab ühe päeva, kolmandal päeval töötab jälle poolteist tundi ja nii edasi,” kirjeldas Raava teraapialoomadele omast töögraafikut, mis erineb inimeste töökoormusest. “Koera kaasamine peab olema mõtestatud, eesmärgistatud ja sihipärane tegevus,” sõnas ta ja lisas, et looma ei tooda niisama meelelahutuseks kohale.
Kommentaarid