Lõuna-Eesti piirivalve sõnul aga ei tähenda seadusevastaste piiriületuste vähesus julgeolekuohu puudumist, sest Venemaa võib piirivalve hinnangul käituda ettearvamatult ja seetõttu kõrgendab piirivalve idapiiri valvamise tõhusust pidevalt.
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juhi Meelis Saarepuu sõnul võib seadusevastaste piiriületuste väikese hulga taga olla Venemaa piirivalve soov mobiliseeritavate Vene kodanike põgenemist takistada. “Võib oletada, et Vene kodanikud, kes tahavad mobilisatsiooni eest põgeneda, isegi ei julge üritada Venemaa piirist Eesti poole üle tulla, sest kui Vene piirivalve nad kodumaa territooriumil kinni püüab, siis saadab Venemaa nad otse sõtta,” ütles Saarepuu.
Kuid Saarepuu sõnul peab Lõuna-Eesti piirivalve seniste ebaseaduslike piiriületuste arvu vähesusest hoolimata kõigeks valmis olema, sest piirivalve kardab Venemaa etteaimamatut käitumislaadi. “Me ei saa välistada, et korduda võib eelmise aasta Poola piirikriisile sarnane stsenaarium, milles Venemaa võib hakata survestama Eestit ja meie julgeolekut just Lõuna-Eesti piirjoone kaudu, suunates sinna massiliselt inimesi,” ütles Saarepuu.
Sel põhjusel tõhustab Saarepuu sõnul Lõuna-Eesti piirivalve enim just maismaa piiri kaitsmist, sest üle kuiva pinnase on inimesi kergem üle piiri suunata. Samuti valvavad maismaapiiri suuremas osas veel vaid piirivalvurid, aga näiteks veepiiri kontrollib piirivalve valdavalt digitaalselt radarite ja anduritega. “Mida täpsemalt kaitse tõstmiseks tegime, seda ma öelda ei saa, aga tõstsime maismaapiiri valvamise valmisolekut, reageerimisvõimet ja vaatasime üle oma hinnangud piiri julgeolekule,” sõnas Saarepuu.
Sarnaselt Saarepuule sõnas Kagu piiripunkti teabeseiregrupi juht Nele Tamm, et Venemaa piirivalve võib olla tõhustanud nende isikute kontrolli, kes soovivad just mobilisatsiooni eest välismaale põgeneda. Tamme sõnul lihtsustab see Eesti piiripunktide tööd, mis samas aga ei tähenda, et Lõuna-Eesti piiripunktides on piirikontroll leebem.
Tamm ütles, et Eesti piirivalve takistab iga nädal nii Narva kui Kagu piiripunktides Vene kodaniku piiriületuse vähemalt 250 korral. “Piiripunktis viime Venemaalt Eestisse piiri ületava isikuga läbi vestluse, kus selgitame välja, kas ta kuulub erandkorras Eestisse lubavate inimeste hulka,” ütles Tamm.
Ta lisas, et enamasti on kerge tuvastada neid, kel viisakeelust hoolimata Eestisse sisenemise luba pole, sest nad ei suuda esitada piiriületusel piisavalt mõjuvaid põhjuseid. “Piirilt tagasisaadetute peamised ütlused on, et tulevad sugulastele või sõpradele külla, spaasse või poodidesse ostlema,” lausus Tamm.
Hoolimata ebaseaduslike piiriületuste vähesusest tunnevad aga ka piiri lähedal elavad inimesed siiski hirmu Venemaale nii ligidal elamise üle. Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul oli mobilisatsiooni välja kuulutamise alguses vallaelanike seas hirm, et nüüd hakkavad mobilisatsiooni eest põgenevad Vene kodanikud läbi metsa Eestisse pagema. “Ma ise tundsin samuti ohtu, sest meie siin Setomaal oleme ju esimesed, kes võivad rinda pista üle piiri jooksvate Vene põgenikega,” ütles Kudre.
Kommentaarid