Tartu linna ülekoormatud üüriturg on pannud inimesed olukorda, milles nad peavad elukohta vahetades loomast loobuma või mõtlema välja ekstreemseid lahendusi nagu keldris elamine, et lemmik alles jätta, sest üürileandjad pole nõus loomaomanikele üürima.
Eelmisel kevadel otsis Mirvet Pütsepp Tartu linnas ajutist elukohta, sest tema enda majas oli kapitaalremont. Kuna ta nelja kuuga korterit ei leidnud, saatis ta lapsed suveks vanavanemate juurde ning ööbis koos abikaasa, nelja looma ning noorima lapsega oma maja keldris. ,,Meil vedas, et polnud hädaolukord ja vanavanemad olid nõus vanemad lapsed enda juurde võtma,” ütles ta. ,,Loomade äraandmine ei tulnud mulle pähegi.”
Kuid on loomi, kellest uude elukohta kolimisel siiski loobutakse. Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige Geit Karurahu ütles, et ELSi kogemuse põhjal on praegune üüriturg kindlasti üks põhjus, miks nende poole pöördutakse, et loom ära anda. Kuid kuna nad statistikat ei pea, siis ei oska ta probleemi ulatust kommenteerida.
Karurahu rääkis, et talle on ka sotsiaalmeedias silma hakanud postitused, milles omanik peab lemmikust loobuma, sest uues elukohas pole loom lubatud. ,,Kuid seda tehakse tavaliselt viimase abinõuna, sest nende postituste all ei ole inimeste kommentaarid just eriti mõistvad,” ütles ta.
Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuhi ja juhatuse liikme Elari Tamme sõnul on linnainimesed vähem altid loomadega perele üürima kui maainimesed. ,,See on väga eluline, sest ilmselt on maal inimestel loomadega rohkem kogemusi kui linnas,” ütles ta.
Tamm rääkis, et enim kardavad omanikud, et loomadega kaasneb hügieeniprobleem ning et nad kahjustavad mööblit ja rikuvad öörahu. ,,Kahjude kontrolliks võib lepingusse kõike kirja panna, aga iseasi, kas üürnik lepingust kinni peab,” ütles ta. ,,On olnud olukordi, kui kliendi vara on rikutud, aga tagajärgi üürilisele pole, sest omanikul pole võimalik teda vastutusele võtta. Tean, et üürnikud valetavad vahel näiteks ka koera suuruse kohta.”
Koos kahe lapse ja kahe kassiga uut kodu otsinud Leevi Narusberg rääkis, et üürileandjatele ei sobinud ükski kompromiss. ,,Pakkusime, et ostame ise mööbli, remondime, maksame topelt tagatisraha, kuid ei leidnud kolm kuud midagi,” ütles ta. ,,Kuigi meiega tegeles üks suurimaid kinnisvarafirmasid, siis ütlesid maaklerid kohe, et lootust ei maksa hellitada.”
Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuhi Anni Anete Mõisamaa sõnul lõid nad Facebooki grupi ,,Koduotsijad” põhjusel, et ära antud loomadel oleks võimalus minna otse ühest kodust teise, jättes varjupaiga etapi vahele. Numbreid vaadates ütles ta, et on märgata tõusu loomade äraandmises just elukoha vahetamise tõttu.
Tänavu on Tartus Facebooki grupi vahendusel selle põhjendusega ära antud 19 looma, eelmisel aastal 12 ja üle-eelmisel 8. Põhjuseks tuuakse, et uues kodus pole loomad lubatud, ütles Mõisamaa. Ta nentis, et ilmselt on loomi, kes sel põhjusel ära antakse rohkem, aga loomaomanikel võib olla piinlik seda tunnistada,
Mõisamaa rääkis, et kuna varjupaik on loomale stressirohke, sest seal on vähe ruumi, siis on ,,Koduotsijate” grupp parem alternatiiv kui varjupaik. Kuid kõik loomad ei leia grupi vahendusel kodu ja lõpetavad siiski varjupaigas.
Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar ütles, et tema ei tea, et üüriturg ja loomade varjupaika toomine oleks korrelatsioonis, kuid nentis samuti, et paljud omanikud ei julge öelda, miks nad looma varjupaika toovad.
Kommentaarid