Tšiilist pärit veterinaar ja nüüdseks Eesti Maaülikooli loomakliiniku hobusekliiniku peaarst Luis Felipe Correa Letelier viis esimest korda Eestis läbi hobusel laparoskoopia ehk väikese sisselõikega operatsiooni, milleks kasutatakse spetsiaalset kaamerat ning õpetab seda nüüd ka teistele veterinaaridele.
Letelier seletas, et enne laparoskoopiat, mille sisselõige on inimese rusikasuurune, viidi operatsioon läbi nii, et hobune pandi üldnarkoosi alla. Seejärel lõigati selili oleva hobuse kõht tervenisti lahti. Laparoskoopia eelis vananenud meetodile on Letelieri sõnul hobuse kiire taastumine. ,,Kui hobune ärkab üldnarkoosist, siis on ta segaduses ning püsti tõustes on suur võimalus, et ta murrab oma jalad,” ütles ta.
Enne operatsiooni teeb kirurg hobusele lokaalse anesteesia ehk paikse tuimastuse. Samuti manustab ta hobusele suure koguse rahusteid, et loom operatsiooni ajal häälte ning liikumise peale ei ehmuks.
Hobune on terve operatsiooni vältel püsti ning ärkvel. ,,See on täpselt sama kui hambaarst teeb sulle igemesse tuimestava süsti, aga ise oled terve aja ärkvel,” ütles Letelier.
Sellepärast pole ohtu, et hobune endale ärgates viga teeks. Letelier rääkis, et laparoskoopia puhul võib hobune tegelikult samal päeval koju minna, kuid eelnevalt jälgisid arstid hobust nädal aega.
Letelier sõnas, et teine eelis on sepsise ehk veremürgistuse madalam tõenäosus, sest sisselõige on kordades väiksem. ,,Mul on ühe korra peale laparoskoopiat hobune veremürgistuse saanud,” ütles Letelier. ,,Siis pidime hobuse kõhtu loputama ja antibiootikume manustama.”
Alates juulist on Letelier teinud kuus laparoskoopiat. Eestis praktikal olev Poolast pärit veterinaarmeditsiini tudeng Katarzyna Kuc oli esimene, kes Letelieri operatsiooni ajal abistas. Kuc rääkis, et tema töö oli teha hobusele ultraheliuuring, panna valmis kõik operatsiooniks vajalik, steriliseerida kõik pinnad, kaasa arvatud iseennast.
Samuti sai ta natuke operatsioonil osaleda. ,,Sain teha paar õmblust,” ütles Kuc. ,,Ma olin nii elevil, sest see oli üks esimesi kordi kui mul on lastud [looma] õmmelda.”
Veterinaarmeditsiini viienda aasta tudeng Veronika Ostonen on samuti Letelieri operatsiooni ajal abistanud. ,,See oli ühtelugu põnev ja hirmus,” meenutas ta. ,,Sain kaamerat liigutada ja vaadata, mis hobuse sees toimub.”
Veterinaar Janne Ööbik-Koorits rääkis, et tema kui hobuseomaniku jaoks on sellise protseduuri olemasolu Eestis oluline. ,,Kuigi operatsioon ise pole odavam kui välismaal, siis hobuse transport on kindlasti mugavam ja odavam,” ütles ta.
Kuid tema arvates on kõige suurem eelis keelebarjääri puudumine. ,,Eestis räägitakse väga hästi inglise keelt ning enne operatsiooni on oluline, et omanik mõistaks täpselt kõike, mis võib valesti minna,” ütles ta. ,,Pärast on lihtsam leppida,” lisas ta pärast mõttepausi.
Kommentaarid