Inimeste organismi läbinud antibeebipillid ja antidepressandid satuvad reoveega Emajõkke ning ohustavad sealsete kalade ja teiste veeelukate elu.
Keskkonnaministeeriumi Eesti merestrateegia nõunik Katarina Viik rääkis, et ravimijäägid muudavad veeorganismide hormonaalset tasakaalu, näiteks väheneb emaskaladel marja viljakus. „On ka termin „feminiseerumine“, mis tähendab, et antibeebipillide jäägid pidurdavad isaskalade arengut nii, et paljuneda ei ole enam võimalik,“ lausus Viik. Ta kirjeldas, et hormoonravimite jäägid on eriti ohtlikud, sest piisab imeväikesest kogusest, et kala sugu muutuks.
Samuti on Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teaduri Randel Kreitsbergi sõnul juhtumeid, kus kõik konkreetse piirkonna kalad muutuvad ühesoolisteks – kõik emasteks või kõik isasteks. „See tähendab, et nad kindlasti ei saa järglasi ning populatsioon hävib,“ ütles Kreitsberg.“ Ta lisas, et regulaarset seiret ei tehta, sest ravimijäägid on keskkonnatoksikoloogias veel võrdlemisi uus teema.
Kreitsberg tõi näite, kuidas ka antidepressantide jäägid kaladele mõjuvad. „Emased ahvenad muutuvad uimaseks ja aeglaseks ning röövkalad haugid hakkavad eelistama just neid,“ rääkis ta. Kreitsberg kirjeldas, kuidas sugude tasakaal läheb niimoodi paigast ning lõpuks kannatab terve ökosüsteem. „Näiteks asuvad mingisugused võõrliigid sinna veekogusse elama või jäävad nälga ahvenatest toituvad linnud,“ lisas ta.
Viik keskkonnaministeeriumist rääkis, et ravimeid tarvitatakse, toodetakse ja kirjutatakse välja rohkem kui varem. Ka Kreitsberg nõustus temaga.
Ravimiameti statistikabüroo spetsialisti Marju Sammuli andmeil tarvitas 2021. aastal antidepressante regulaarselt 50 700 inimest. Aastal 2016 oli tarvitajaid 32 500.
Viik rääkis, et ravimid ei satu reovette ainult väljaheites, vaid inimesed lasevad neid ka WC-potist alla. „See on hämmastav, kui paljud ei tea, et nii ei tohi teha.“ Tartus saab vanad ravimijäägid viia jäätmejaamadesse ja apteekidesse.
Ökotoksikoloog Kreitsbergi sõnul on jõekarbid isegi halvemas olukorras kui kalad. „Nad ei saa kuhugi põgeneda, kalad saavad,“ lausus ta. „Ökoloogid on leidnud Emajõest karpe, kellel on marjatera [munaraku] sees seemnerakud ja vastupidi – isasel on seemnerakkude vahel ka mõned marjaterad.“
Viigi ja Kreitsbergi sõnul ei ole olemas sellist tehnoloogiat, mis reoveest ravimijäägid välja filtreeriks. „See oleks tohutult hea leiutis, kui saaks soovimatuid keemilisi aineid kuskilt keskkonnast eraldada,“ ütles Kreitsberg. „Võibolla kunagi tulevikus.“
Terviseamet ja keskkonnaagentuur avastasid 2016. ja 2019. aastatel Kavastu (Tartumaa) jõeproovist hormoone, näiteks östrooni. Samas ütles Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer, et neil puudub ülevaade probleemist, kuna regulaarset seiret ei toimu. Ta lisas, et Tartu linn plaanib ehitada 2030. aasta paiku ravimijääkide ja ohtlike ainete eemaldamise puhasti, mis maksab ligi 300 000 eurot.
Kommentaarid