Tartus Riia ringristmikul toimuvad ehitustööd on jätnud jalakäijad ebamugavasse olukorda, kus Lõunakeskusesse saamiseks peavad inimesed kõndima pikki teekondi ning ületama teed ohtlikest kohtadest.
Bussiga Tartu kesklinnast Lõunakeskusesse sõites tuleks maha minna Teaduspargi bussipeatuses. Sinna sõites selgub, et buss seal peatust ei tee ning sõidab edasi. Ühtegi märget selle kohta bussis ei ole. Bussist väljuda tuleb FI peatuses ning seejärel jala Lõunakeskusesse minna, aga sinna poole ei suuna ükski liiklusmärk. Google kaardirakendus näitab, et tuleks minna läbi võsa ja seejärel üle ajutise ülekäiguraja, aga sombuse ilma tõttu säärane teekond ei kutsu. Järele jääb variant joosta kiirelt üle maantee, kus sõidavad lisaks sõiduautodele ka suured rekad.
Kolm korda nädalas Lõunakeskuses tööl käiv Hendrik Rokk rääkis, et seal on väga ohtlik liikuda, eriti kui ei ole kohalik elanik ja ei tunne piirkonda hästi. “Kõik inimesed on segaduses, alati kui ma sõidan linnaliiniga, siis mingid tädid on pahased, ükskord isegi üks mees karjus bussijuhi peale, et miks ta Teaduspargis ei peatunud,” kirjeldas ta.
Rokk ütles, et varem käis ta Lõunakeskusesse Riia ringi peatusest, mis on üks peatus enne Teadusparki. Seal olid jalakäijatele suunavad liiklusmärgid kenasti olemas, aga kui silda hakati ehitama, siis sildid enam õigesti ei juhendanud ja ülekäigurada oli kadunud. “Sellel samal päeval ma nägin, kuidas inimesed jooksid üle maantee,” rääkis Rokk. Ta lisas, et ta ei ole julgenud rohkem sealt käia ja kõnnibki nüüd läbi võsa FI bussipeatusest.
Rokk rääkis, et ta ei ole ainus, kes on segaduses. “Hulk lapsi, neid oli umbes 15, väljendasid FI bussipeatuses väga valjult, et nad on segaduses ja ei saa aru, kuidas Lõunakeskusesse saada, ja siis nad jooksid hanereas üle selle maantee,” ütles ta.
Liikuvusagentuuri liikuvusekspert Marek Rannala ütles, et Riia ringi projekt läheb vastuollu säästva liikuvuse strateegiliste eesmärkidega. Tema sõnul soodustab projekt autostumist, aga Eesti eesmärk on seda tegelikult vähendada. “Kui me autostumist ei vähenda, siis ei ole meil võimalik vähendada kasvuhoonegaase ja õhusaastet,” ütles Rannala.
Lõunakeskuse tegevjuht Marju Jeedas sõnas, et Riia ringi ehitus ei ole Lõunakeskust oluliselt mõjutanud, sest sissepääs on alati olnud tagatud ja suuremaid sulgemisi ei ole esinenud. ”Inimesed jätkasid ringi läbimist ka selle ehituse ajal ja tagatud on mugav liiklus ja parkimine Lõunakeskuses, kliendid külastavad meid jätkuvalt vaatamata teatud ebamugavustele,” lisas ta.
Tartu linnatranspordi ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona ütles, et bussid ei sõida ühte konkreetset liini ja väga raske on bussidesse teavitused üles panna. “See on üleminekuhetk, milles me praegu oleme,” sõnas ta.
Riia ringi objektil töid teostava GRK Eesti AS projektijuht Ergo Paas sõnas, et FI bussipeatuse piirkonda on ehitus kõige kauem mõjutanud. “Eraldi märgistust või soovitussilte, et jalakäijad valiks liikumiseks kõnnitee ning teede ületamiseks selleks ettenähtud ülekäigud, ei ole paigaldatud ning meie hinnangul oleksid need ka kohatud,” sõnas Paas. “Eeldame, et kõik tartlased on liikluse algtõdedega kursis.”
Paas rääkis, et jalakäijate liikumismarsruudid hakkavad kulgema Optika tänava ja Riia ringi kaudu ja tulevikus ei ole üle viierealise Valga maantee mitte ühtegi ülekäigurada. “Mõne nädala pärast valmib Optika ringi kergtee tunnel ning ajutine ülekäik suletakse,” sõnas ta. “Riia ringi kaudu pääsevad jalakäijad Lõunakeskuse poole liikuma novembri lõpust.”
Kommentaarid