Ehkki jahinduses kasutatavad pliihaavlid võivad lisaks metsloomadele mürgitada kaudselt ka inimesi, pole probleemile kiiret lahendust loota, sest mõnest muust materjalist haavlid vanematele relvadele ei sobi.
Eesti Maaülikooli loomaarst ja Eesti Loomaarstide Ühingu president Madis Leivits rääkis, et metsloomade küttimiseks kasutatakse laialdaselt pliid sisaldavat laskemoona. Plii on mürgine metall, mis ohustab kõiki elusolendeid, kahjustades eelkõige närvisüsteemi. Looduses pliid ei leidu, see on kaevandamise tulemusel saadud kemikaal.
Leivits rääkis, et plii kasutamine jahinduses mõjutab lisaks loomale ka otseselt inimeste tervist. Ta sõnas, et kui loom on saanud pliimürgituse ja satub toidulauale, võime ka meie mürgituse saada. “Eks tänasel päeval tegelikult ei ole selge plii ohutu tase, teame vaid nii-öelda riskipiiri, mille puhul on teatavad mõjud organismile,” ütles ta. “Need esmased mõjud võivad olla väga malbed, väsimus, peavalud, kõhuvalud, aga ka kuni kasvajateni välja”.
Tema sõnul on põhjus, miks pliid sisaldavat laskemoona kasutatakse, see, et plii on laskemoonana teistest palju efektiivsem, mugavam ja odavam. Pliihaavlid on hetkel keelatud ainult veelinnujahil, seda alates 2013. aastast.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et lisaks pliimoona täpsusele on ka relvad põlvkonnast põlvkonda edasi pärandatud ja nendesse ei tohi teisi haavleid panna, sest rõhud on erinevad.
Leivits ütles, et tegelikult annaks jahipüssidel püssitoru suuremaks puurida, mis annaks võimaluse ka alternatiividele.
See ei oleks aga Kortsi sõnul hea lahendus, sest võib tekitada hoopis kahju. Ta ütles, et riik peaks jahindust rohkem koordineerima ja jahimehi aitama, rahaline toetus pliist eemaldumiseks on teisejärguline. “Siin tuleb targalt talitada, odavam on inimesi informeerida, aidata, tekitada programm, kui pärast hakata nende tagajärgedega tegelema,” lisas ta.
Korts lausus, et probleem on juhtimises ja riigis üleüldiselt. Ta sõnas, et plii ei ole jahimeeste enda teema, vaid tegu on suurte riiklike ülesannetega. “Ma väga sooviksin, et meil oleks mingi ühiskondlik kokkulepe, tuleksid mingisugused tegevused ja koolitused,” rääkis Korts. “Kui relvad kuuluvad siseministeeriumile, siis keskkonnaministeerium tegeleb keskkonnavärgiga, vastutus inimese tervise eest on sotsiaalministeeriumil ja seakatk maaeluministeeriumil. Me ei too iialgi neid nelja ministeeriumi kokku.”
Keskkonnaministeeriumi eluslooduse põhiüksuse nõunik Hanno Zingel ütles, et pliid sisaldava laskemoona vähendamisest on räägitud rohkem kui 20 aastat. Ta sõnas, et tegu ei ole ainult Eestisisese ettevõtmisega, vaid ka Euroopa omaga.
Zingel sõnas, et nad peavad ministeeriumis mõistma, millised on jahimeeste ootused. Ta ütles, et ministeeriumil on jahimeestega kommunikatsiooniprobleemid. “Ütleme nii, et kui me selliseid võimalusi ja lahendusi koos leiame [kuidas pliilt üleminekut lihtsustada], siis need kindlasti saab mängu tuua,” lisas ta.
Kommentaarid