Eesti ajakirjanduses räägitakse keskkonnateemadel võrdlemisi vähe, vaja oleks ajakirjanike harimist ning kliimakriisidele rohkem tähelepanu juhtimist, et tekitada lugejates teadlikus ja huvi keskkonnateemade vastu.
Thomson Reuters Foundationi ajakirjanik Lin Taylor rääkis, et kliimakriisi kajastamine on ajakirjanduses väga oluline. Ta lisas, et inimestele läheb korda, mis toimub nende lähedal, millega nad saavad samastuda ehk väikesed teemad on sama olulised, kui suured katastroofid.
Taylori sõnul peaks kliimakriisist rääkima kaasahaaravalt ning lisaks olukorra kajastamisele peaks ajakirjanik tooma välja ka lahendusi.
Temaga nõustus Eesti kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, kes tõi välja, et lahendustest ei räägita, välja tuuakse ainult probleemid. “Mida me siis tegema peaks ja kes seda tegema peaks, see on hästi puudu [artiklitest],” sõnas ta.
Anton tõi välja, et kliimakriis ei saa ajakirjanduses piisavalt tähelepanu. Tema sõnul ei ole asi ainult kriisides, vaid ka pikemates protsessides, nagu näiteks peaks rääkima mulla vaesumisest ja elurikkuse allakäigust.
Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja sõnas, et lugejatel ei ole suurt huvi kliimakriisidest rääkivate artiklite osas, tegu on põlvkondliku pimedusega. Nooremad saavad tema sõnul info mujalt allikatest. Ta ütles, et nõudlus teemade järele mõjutab kajastamist ja kuna kliimakriisidest rääkimine on Eestis võrdlemisi uus, ei ole vanem generatsioon teemaga harjunud. “Ajakirjandus on rahva nägu,” lisas ta.
Anton on jaganud sotsiaalmeedias tabelit, kus ta võrdleb ERRi uudiseid algsete lugudega, mida väljaanne refereerib. Tema sõnul jätab ERR uudislugudest välja kliimakriisi mainimise ning see on süsteemne muster.
Tabelist selgub, et enamikus artiklites ei maini ERR kliimamuutusi. ERR küll kajastab kliimat puudutavaid uudiseid, aga ei maini kordagi, et see on seotud kliimamuutustega. Kui mõnel üksikul korral on ERR seda maininud, toob Anton selle lõigu ka oma tabelis välja. Juuli keskpaigast alustatud tabelis on aga ligi 80 protsenti uudiseid, mis ei maini kliimakriisi.
Antoni sõnul saaks eelkõige toimetus ajakirjanikke harida, et nad märkaksid erinevate tegevuste seotust keskkonnakriisidega.
Sama tõi välja ka Müürilehe tegevtoimetaja Henri Kõiv. “Mida ma olen kuulnud ja mis minu arust on päris õige on see, et tegelikult kliimamuutuste teema, ta on nii paljusid valdkondi puudutav, et tegelikult iga valdkonna reporter võiks omada mingisuguseid baasteadmisi või pädevusi sellest probleemist, et ta suudaks seda teemat võib-olla põhjalikumalt käsitleda,” rääkis Kõiv.
Kõiv sõnas, et üks probleem võiks olla kliimakriisi kajastamisel see, et sõna saavad need inimesed, kes on kliimaskeptikud, mis mõjutas inimeste hinnangut kliimakriisi osas. Samuti on Kõivu sõnul keeruline välja tuua lahendusi, sest suuremad lahendused on juba meediast läbi käinud, näiteks võiks autoga vähem sõita, aga see muudatus on väga pikk protsess.
Kommentaarid