Ajakirjanik Lin Taylori sõnul saavad välismaal sõjategevust kajastavad ajakirjanikud eelnevalt põhjaliku väljaõppe, kuid Eesti ajakirjanikud tõid välja, et nemad peavad hakkama saama vaid isikliku teadmistepagasiga.
Thomson Reuters Foundationi toimetuse reporter Lin Taylori sõnul puuduvad paljudel ajakirjanikel siiski kriisolukorras töötamiseks vajalikud teadmised, mistõttu seavad nad tihti ohtu enda turvalisuse.
ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev on sõjategevust kajastanud nii Mägi-Karabahhis kui Ukrainas. Enda sõnul ei ole ta aga kunagi saanud meditsiinilist väljaõpet ega juhtnööre rünnaku korral käitumiseks. Teda on ajapikku aidanud vaid kogemused.
Aleksejev rääkis, et kõige ohtlikum hetk tema karjääris oli kord, kui nad jäid 2020. aastal koos operaator Kristjan Svirgsdeniga Siverski linna lähistel kahuri- ning raketitule alla. „Siis oli tunne, et tulistati just meie auto pihta ja olime sihtmärgiks,“ ütles Aleksejev. Rünnaku ajal olid Aleksejev ja Svirgsden umbes 15 minutit pikali maas ning põgenesid hiljem kiiresti.
Väljaõppe tagamine lahinguolukorras käitumiseks on Aleksejevi sõnul väga oluline ning ta on sellest märku andnud ka oma ülemusele. „Küsimus on lihtsalt selles, kes selle väljaõppe teeb, mina pakuksin, et see võiks olla Eesti kaitseväe- või meditsiiniteenistus,“ sõnas Aleksejev.
Aleksejev tõi välja, et ajakirjanikuna tuleb alati kõik riskid läbi mõelda ning kaaluda, kas võimalik uudis on ohtu väärt. „Surnud ajakirjanik on mõttetu ajakirjanik,“ ütles Aleksejev.
Endine Afganistani sõjaveteran ja operaator Erik Tikan rääkis oma kogemuse põhjal, et ajakirjanikele toimetusest kaasa antav meditsiinivarustus on samuti puudulik. „Žgutid olid [Ukrainas] osadel, aga kui sul pole väljaõpet, siis seda ei ole mõtet kaasas kanda,“ lausus Tikan.
Ajakirjanikud peaksid Tikani sõnul enne sõjapiirkonda minemist panema paika plaani juhuks, kui midagi läheb valesti. Sinna alla käib nii lähimate haiglate kaardistamine kui ka kindlad käitumisreeglid erinevat tüüpi rünnakute korral.
Tikan tõi välja, et lisaks ebapiisavale väljaõppele puudub ajakirjanikel ka elukindlustus, mis kataks võimalikud vigastused. „Viimati [kevadel], kui ma Ukrainas käisin, ei kohanud ma ühtegi kindlustusega ajakirjanikku,“ rääkis Tikan. Selle eest peaks tema sõnul vastutama tööandjad.
Kukuraadio peatoimetaja Madis Kimmel on üks vähestest Eesti ajakirjanikest, kellel on magistrikraad kriisi- ja sõjaajakirjanduses. Tema sõnul ei ole aga kõrgkoolis omandatud teadmised võrreldavad füüsilise ettevalmistusega, mida korraldavad erinevad organisatsioonid, kuid see andis teatava teoreetilise tausta. Need toetasid teda ka kevadel Ukrainas sõja kajastamisel. „Asjad, mida teoorias lugenud ja kirjutanud olid, said nüüd praktikas läbitud,“ sõnas Kimmel.
Kommentaarid