Alates veebruarist on Töötukassa andmetel Eestisse saabunud üle kahesaja Ukraina sõjapõgenikust õe, kes peavad samal erialal jätkamiseks läbima täiendõppe, kuid Tartus on huvi selle vastu väike.
Erinevalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, kus alustas sellel sügisel õpinguid 23 inimest, ei asunud Tartu Tervisehoiu Kõrgkoolis õenduse täiendõppes õppima ükski Ukraina sõjapõgenik.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu rääkis, et nemad on valmis ukrainlastele täiendõpet pakkuma, kuid seni pole selle vastu huvi üles näidatud. „Ma isiklikult arvan, et Tartus on ukrainlasi vähem kui näiteks Tallinnas ja seetõttu võibki see huvi väiksem olla,“ ütles Niinepuu.
Vähene huvi võib Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul olla tingitud ka sellest, et paljud põgenikud loodavad esimesel võimalusel kodumaale naasta ning ei hakka seetõttu kuni kolme aasta pikkust ümberõpet läbima, vaid lepivad mõne muu ametiga. „Praegu on tublilt õpinguid alustanud just need tervishoiutöötajad, kes teavad kindlalt, et nad soovivad Eestisse jääda, või need, kellel pole hetkel kuhugi tagasi minna,“ ütles Kannus.
Sõjapõgenikest õdedel on võimalik Eestis ilma täiendõppeta alustada tööd ainult hooldajana. Põhjus peitub selles, et Ukrainas saadud väljaõpe ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, mis näevad ette, et inimene peab olema eriala omandanud peale keskhariduse omandamist ning vähemalt kolm aastat kestnud õpingute tulemusel. Nii töötavadki praegu paljud Ukraina õed hoopis hooldajate, puhastusteenindajate või köögitöölistena.
Need õed, kes omandasid Ukrainas hariduse pärast keskkooli ning kelle õpe kestis vähemalt kolm aastat, saavad Kannuse sõnul tööturule naasta kiiremini kui need, kes peavad läbima täiendõppe. Neil tuleb läbi ENIC/NARIC keskuse (välismaal saadud kvalifikatsioonide õiglase tunnustamisega tegeleva asutuse) taotleda vaid diplomi tunnustamist ning seejärel läbida praktika ja sooritada kutseeksam.
Veidi keerulisem on tervishoiutöötajate olukord, kes omandasid erialase hariduse peale põhikooli, rääkis Kannus. Neil ei jää üle muud, kui läbida Eestis tervisehoiukõrgkoolis kolme aasta pikkune Euroopa direktiividele vastav õe õpe.
Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab praegu kommunikatsioonijuhi Helen Kaju sõnul 13 varasema meditsiinilise taustaga Ukraina sõjapõgenikku: üks arsti assistent ja meditsiiniseadmete hooldaja, üheksa hooldustöötajat ning üks köögitööline ja puhastusteenindaja. „Nimetatud töötajatel on varasem töökogemus tervishoius kas õena, ämmaemandana, proviisorina või arstina,“ sõnas Kaju.
Kliinikumi personaliteenistuste osakonnajuhataja Kersti Arend ütles, et ukrainlased on tänulikud iga tööpakkumise eest. Osa neist on ka avaldanud soovi alustada täiend- või keeleõppega. „Meie oleme nendega väga rahul,“ ütles Arend.
Kommentaarid