Igal aastal lõpetab Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini eriala alla 20 noore ning sellest tingitud loomaarstide tööjõupuudus on toonud kaasa pikad ootejärjekorrad loomakliinikutes ning topelt töökoormuse veterinaaride jaoks.
EMÜ loomakliinikus erakorralise loomaarstina töötav Raidy Mägi rääkis, et arstide puuduse tõttu on nende kliinikus järjekorrad nädalate pikkused ning tohtritel tuleb teha valik, keda ravida ja kes suunata edasi väiksematesse kliinikutesse. Näiteks vaktsineerimist tuleb oodata kuni kolm nädalat, spetsiifilisemate protseduuride ootejärjekord võib venida ka juba ligi kuu pikkuseks. Mägi sõnul on nende esmane tähelepanu erakorralistel patsientidel, mistõttu on aega tavavastuvõttude tegemiseks vähe.
Arstide puudus mõjutab töötavate veterinaaride heaolu, sest pidevalt tuleb teha mitme inimese tööd ning ületunde. Mägi sõnul on päevi, kus ta saab koju alles kell kaks öösel, kuigi vahetus lõppeb kell üheksa õhtul. „Töökoormus on kordades suurem, kui see peaks olema, ja ma näen nii enda kui kolleegide pealt, et lõpuks see mõjub tervisele üsna laastavalt,“ sõnas Mägi.
Eestis saab veterinaariks õppida ainult Eesti Maaülikoolis (EMÜ), kuhu võetakse igal aastal vastu 34 tudengit. Mahuka õppekava tõttu katkestavad kommunikatsioonijuhi Risto Metsa sõnul koolitee peaaegu pooled alustanutest. Selle aasta juunis sai lõpudiplomi 18 noort ning varasematel aastatel on väljalangevus olnud 10–15%.
Veterinaaride vähene juurdekasv on viinud olukorrani, kus Eesti Loomaarstide Ühingu presidendi Madis Leivitsi sõnul on veterinaaride leidmine väga keeruline. „Täna pole isegi tikutulest kasu,“ ütles Leivits. Tööturul olevate loomaarstide koormus kasvab iga aastaga, seda mitte ainult kliinilises, vaid ka bürokraatlikus mõttes. „Nõudeid ja pabereid, mida tuleb määrida, on aina rohkem,“ lisas Leivits.
Loomade kiirabikliiniku juhatuse liige Valdeko Paavel rääkis, et inimesed võtavad järjest enam lemmikloomi, kuid veterinaare jääb järjest vähemaks, sest praegusel ajal väärtustavad inimesed rohkem eraelu kui tööd. „Öeldaksegi, et ma ei taha öösiti ega riigipühadel töötada, vaid teha sporti ja perega aega veeta,“ sõnas Paavel.
Paavel ütles, et veterinaaride juurdekasvu tagamine on mõttekoht riigijuhtidele, sest ülikool ei ole võimeline rahanappuse tõttu õppekohtade arvu suurendama. „Vajalikud poliitilised otsused jäid kümme aastat tagasi tegemata ja nüüd on hilja, sest kui praegu midagi muuta, tulevad tulemused alles järgmise kümnendi pärast,“ ütles Paavel. Veterinaaride õpe kestab nimelt miinimaalselt kuus aastat.
Praegu rahastatakse õpinguid tasulise ingliskeelse õppekava arvelt, kuhu võeti tänavu vastu 38 üliõpilast. Paaveli sõnul välistudengid Eestisse tööle ei jää, mistõttu tuleks fookus suunata eestikeelse õppekava toetamisele.
Kommentaarid