Osalus Tartu linna kaasaval eelarvel on jäänud alati alla 10%, mis näitab asjatundjate sõnul, et elanikud ei tunne end kaasatuna ja eelarve ülesehitust tuleks muuta, kuid linn ei pea osalusprotsenti madalaks ega plaani kaasavat eelarvet uuendada.
Tartu kaasava eelarve eesmärk on soodustada kogukondade koostööd, leida lahendus mõnele murekohale ja parandada linlaste arusaama linnaeelarvest. Tartu linnavalitsus on teinud kaasavat eelarvet 2013. aastast.
Tänavu said esimest korda hääletada peale üle 14-aastastele Tartu kodanikele ka kõik 14–26-aastased noored, kes õpivad Tartu linnas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Ometigi oli hääletajad 4685, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Mullu hääletas 5948 inimest ehk 7,4% hääleõiguslikest ja 2020. aastal 7260 ehk 9,2% hääleõiguslikest inimestest.
Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonijuht ja kaasava eelarve protsessi korraldaja Lilian Lukka ei pea aga osalusprotsenti madalaks. „Nii palju, kui oleme jälginud teiste riikide sarnaseid kaasavaid tegevusi, siis ongi aktiivsuse näitajad 5–10% vahel,” ütles ta.
Kaasava eelarve osalusprotsent on liiga madal, ütles vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf. Tema sõnul võib põhjus olla selles, et linnaelanikud ei tunne, et nende valikutest sõltub midagi. Klandorf tõdes, et kaasav eelarve on vajalik, kuid seda tuleb muuta. Samuti peab esitatud projekte rohkem analüüsima ja neid arutama, et tartlaste häälel oleks rohkem kaalu ja nad mõistaksid plaanide võimalikku mõju, lausus Klandorf.
„Minu arvates on Tartu kaasava eelarve probleem täna see, et otsustes tuginetakse sellele, milline idee on huvitavam ja ägedam, mitte ei lähtuta tõenduspõhisest vajadusest ega analüüsidest,” rääkis ta. Klandorf tõi näite, et kõnniteede äärekivide tasandamisest oleks rohkem kasu kui üksikute pinkide paigaldamisest, mida on seni konkursil välja pakutud.
Ka sektoritevahelise koostööplatvormi Rohetiiger vabakonna suuna juht Teele Pehk nentis, et Tartu kaasava eelarve üks peamine probleem seisneb selles, et võitja selgub enamushääletusel. Ta tõi näite, et Madridis on juhuvalimiga loodud elanikkonna esindusgrupp, mis hindab esitatud ideede sotsiaalset ja kestlikku poolt, et selgitada välja, millised projektid edendavad enim avalikku ruumi ja kogukonna heaolu.
Pehk rääkis, et Tartu linnavalitsus võiks järgmisel aastal panna paika kindla valdkonna, mille kohta oodatakse ideid, ja suurendada eelarvet. Samuti võiks tema sõnul luua vaatlusrühma, kuhu kuuluvad eri taustaga tartlased, kes arutaksid esitatud plaane, ja siduda kaasav eelarve teiste projektidega, näiteks kliimakava täitmisega.
Lisaks võiksid Pehki sõnul olla Tartu linnaosades kõneisikud ehk linnavalitsusega koostööd tegevad kohalikud elanikud. Pehk selgitas, et kõneisikud oleksid kui vahelüli tavainimeste ja linnavalitsuse vahel, kes arutaksid linlastega kodukanti puudutavaid algatusi ja edastaksid linnavalitsusele kohalike muresid.
Ümbertegemist ei vaja ainult kaasav eelarve, vaid ka teised linna algatused, ütles Klandorf. Ta selgitas, et uus mudel peab kujunema linnavalitsuse ja elanike koostöös. „Selleks, et tõsta inimeste osalust kaasavas eelarves, on vaja suurendada inimeste kaasamist kõikides linnavalitsuse valdkondades, et tekitada inimestes osalemise praktikat, harjumust ja tahet,” rääkis ta.
Linnavalitsuse kommunikatsioonijuht Lukka rääkis, et linnavalitsus ergutab kodanikke, et nad esitaksid põnevaid ideid, mis läheksid võimalikult paljudele korda, kuid projektide väljamõtlemisse nad ei sekku. Selleks, et tartlasteni jõuaks teave kaasavast eelarvest, kasutab linnavalitsus Lukka sõnul erinevaid kanaleid, nagu sotsiaalmeediaplatvormid ja koduleht.
Linnavalitsus ei ole veel analüüsinud selle aasta kaasava eelarve tulemusi, kuid nad ei plaani teha suuri muudatusi eelarve protsessides, lausus Lukka.
Kommentaarid