Antimikroobne resistentsus (AMR) tähendab, et bakterid ja viirused ei allu enam antibiootikumide valesti kasutamise, tarvitatakse nt liiga palju või liiga vähe, korral ravimite toimele. Infektsioonide ravi nõuab sel juhul rohkem aega, raha ja osutub mõnikord lausa võimatuks.
Tervisekassa ja ravimiameti andmed näitavad, et antibiootikumide kasutamine on Eestis tõusuteel: kui 2020. aastal kompenseeris tervisekassa ühe levinud antibiootikumi u 99 000 retsepti ulatuses, siis 2023. aastal oli see arv juba peaaegu 148 000.
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professori ja riigikogu liikme Irja Lutsari sõnul on trend muret tekitav. “Saatan peitub alati detailides, me peaksime vaatama detailsemalt, millistes piirkondades (millistel arstidel – toim) on kasutamine suurenenud,” rääkis Lutsar. Ta ei mõista, miks antibiootikumide kasutamine peaks nii suur olema.
Lutsar ja teised teadlased koostasid aastatel 2019–2022 uuringu pealkirjaga “Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja resistentsuse ohjamise võimalused”. Uuringus kasutatud 2016. aasta andmetest nähtub, et 43,5 protsendis Eesti haiglates puuduvad antimikroobse ravi juhised. Vahel neid ei järgita, antibiootikume kasutatakse sageli valedel näidustustel ja puudu on spetsialistidest, kelleks on tavaliselt infektsioonikontrolliarst.
Viidates haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse 2022–2023 läbi viidud uuringule, kinnitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik, et infektsioonikontrolliarste ei ole ka praegu igas haiglas. Kanarbik lisas, et Eesti haiglates on keskmiselt 250 voodikoha kohta üks infektsioonikontrolliõde.
TÜ professor Lutsar sõnas, et võrreldes kogu maailmaga esineb Eestis bakterite resistentsust antibiootikumidele vähe, erand on vaid tuberkuloos. Lutsariga nõustus ka terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Liidia Dotsenko.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Kanarbik rääkis, et antibiootikumi resistentsuse tõttu on Eestis tuberkuloosi raskem ravida kui mujal Euroopa Liidus. Eestis on tuberkuloosi vastupanuvõimeliste tüvede osakaal kõikidest testitud kopsutuberkuloosi juhtudest 25%, mis on üks suuremaid EL-is, kus keskmine on 4,4%.
TÜ professor Lutsar ja teised teadlased andsid oma uuringus riigile soovitusi, mida ei ole veel arvesse võetud: Eestis on vaja luua AMR-i järelevalve, mis kogub ja analüüsib jooksvalt antimikroobsete ravimite kasutamise ja resistentsuse andmeid. Lutsar rääkis, et projektipõhiste uuringute asemel peaks uuringuid tegema süsteemselt, näiteks iga viie aasta tagant.
Lutsar lausus, et süsteem on tarvis luua enne, kui probleem jõuab tõesti kohale ja pole enam aega ja jõudu, et seda luua. Ta tõi näiteks koroonaviiruse aja, kui oli näha, kuidas kriisi korral võideldakse tulekahjuga. “Aastakümneid antibiootikumiresistentsusega tegelenuna ma tahaks, et see asi liiguks kiiremini edasi,” sõnas Lutsar.
Terviseamet saatis 23. oktoobril oma koostööpartneritele laiali teate AMR-i ja infektsioonikontrolli töörühma moodustamisest. Esimest korda moodustati töörühm 2019. aastal, kuid mille töö peatus koroonapandeemia tõttu.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Dotsenko ütles, et töörühma moodustamise ajendiks on Eesti praeguse resistentsete bakterite määra säilitamine. “Vastasel korral võime ka meie ühel hetkel seista silmitsi probleemiga, et haiguse ravi vajaks antibiootikumide kuuri, kuid resistentse haigustekitaja vastu see enam ei toimi,” lisas Dotsenko.
Euroopa komisjon ja EL-i liikmesriigid nimetasid 2022. aastal antimikroobse resistentsuse üheks kolmeks peamisest terviseohust, mille mõju on Euroopas võrreldav gripi, tuberkuloosi ja HIV/AIDS-i ühismõjuga. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmetel põhjustab AMR Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riikides aastas ligi 33 000 surmajuhtumit ja läheb tervishoiusüsteemidele iga aasta maksma umbes 1,1 miljardit eurot.
Kommentaarid