Jogentaga kooli direktori Alina Braziulene sõnul saavad Ukraina lapsed eesti keeles õppimisega erinevalt hakkama, mis omakorda sunnib kooli looma neile individuaalseid õpistrateegiaid. Braziulene lisas, et kui klass jaguneb õpitulemuste alusel gruppideks, teeb see tunniplaani koostamise keeruliseks, sest kool peab pidevalt õpilaste toimetulekut monitoorima ja olema valmis muutusteks.
Sellega seoses võib kool kogeda ka õpetajate puudust, sõnab Braziulene. „Kui klass on jagatud kolmeks rühmaks, on loomulikult vaja kolme õpetajat," ütles Braziulene, „nende nappus võib selles olukorras probleemiks olla,“.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul ei kasva ukraina õpilaste tõttu koolis ainult üldine töömaht. Kaplinski lisas, et ukrainlastest tekib eraldi keelegrupp, kelle keeleoskus piirdub ukraina või vene keelega ning kelle teiste õpilastega samale keeletasemele aitamine on õpetajate jaoks lisakoormus ja -töö.
Braziulene usub, et ukraina õpilaste ühtlasem jaotamine Tartu koolide vahel võiks koormust vähendada. Braziulene lausub: „Me kuulume ühtsesse haridussüsteemi ja võtame vastu kõik lapsed, keda saame. Aga jah, kui jaotamine oleks ühtlasem, võiksime keskenduda ka teistele asjadele.“
Kaplinski ütles, et ta oleks tahtnud näha ühtlasemat õpilaste jaotust Tartu koolide vahel, kuid lapsevanem otsustab, millisesse kooli ta oma lapse soovib panna. Kaplinski lisas, et kuigi muukeelsete õpilaste õpetamine pole koolidele võõras, siis tekivad probleemid pigem õpilaste rohkusest koolis.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaeksperdi Hele Liiv-Tellmanni sõnul võidaks ukraina õpilaste hajutamisest eelkõige kool, sest töötajate koormus väheneks. Liiv-Tellmann ütles, et samas kaotaksid õpilased koolidevahelisel jagunemisel omakeelse kogukonna. Lõpuks otsustab selle, millisesse kooli laps läheb, vabade õppekohtade olemasolu.
Kaplinski, kes on ühtlasi Jogentaga kooli hoolekogu liige, näeb olukorral ka positiivset poolt. Nimelt oli Jogentagas probleem, et õpilasi on vähe ning ukraina põgenike laine 2022. aastal võimaldas koolil endisel kujul jätkata.
Liiv-Tellmann tõi välja, et vene keelelt eesti keelele üle läinud koolide eelistamise probleem ukraina õpilaste seas ulatub Tartust kaugemale. See tendents esineb Eesti paikades, kus hiljuti eesti keelele üle läinud koole on rohkem, nagu Tallinnas ja Tartus.
Ukraina õpilased on Tartus põhiliselt jaotunud hiljuti vene õppekeelelt eesti keelele üle läinud koolide vahel. Kaks kolmandikku õpilastest jagunevad Annelinna gümnaasiumi ja Jogentaga kooli vahel. Kõige rohkem ukraina päritolu lapsi, 143, õpib Jogentaga koolis. Kokku on Jogentagas õpilasi 500. Annelinna gümnaasiumis õpib 101 ukraina õpilast. Teistes koolides on ukraina lapsi umbes 20 või vähem. Tartu koolides on kokku 441 ukraina õpilast.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid