Linnuökoloog Marko Mäe sõnul kujutab kortermajade katustele rajatud kajakapesade teke ning kevadel poegimisperioodil agressiivseks muutuvate vanalindude käitumine üha suuremat õhtu tänaval viibivatele inimestele.
Tartus on mitmed korteriühistud hakanud mõtlema, kuidas takistada linnakajakaid järgmisel hooajal pesi rajamast. Paar korteriühistut on juba paigaldanud katusele spetsiaalse perimeetri, ütles Ropka ärimaja juhatuse liige Kristine Veider-Nurm. See on kogu katust kattev pind, mis ei lase lindudel äärel istuda ja seega ka pesa ehitada.
Mägi tõdes, et kõige enam pesitseb kajakaid Annelinnas ja Veeriku linnaosas, kus suured lamekatustega majad ja avarad haljasalad pakuvad lindudele sobivaid pesapaiku ning rohkelt toitu.
„Tean konkreetselt paari korteriühistut, kes on paigaldanud lamekatusega perimeetri. Kajakas teeb pesa sellisesse kohta, kus ta saab ülevalt valvet pidada”, selgitas Veider-Nurm, „Kui ta seal ääre peal istuda ei saa, siis ta sinna pesa ei tee.”
Lisaks piirete paigaldamisele jätkavad korteriühistud ka kevadiste ennetustöödega. Alates märtsist käiakse katuseid regulaarselt kontrollimas ja pesamaterjal eemaldatakse enne, kui linnud jõuavad pesad valmis ehitada ja muneda.
Tartu Ülikooli Purde ühiselamu elanik Kärt Käämbre nentis, et kui ta juuli keskpaigas kajakapoegadest möödus, lendas vanalind suurel kiirusel tema suunas. Käämbre lisas: „Oli hetk, kus ta lendas minu poole nii, et küünised olid väljas.”
Tartu üliõpilasküla majutusjuht Maie Pavljuk täheldas, et isegi kui ühe maja katuselt õnnestub pesitsemine ära hoida, liiguvad kajakad lihtsalt kõrvalmaja katusele. Pavljuki sõnul tuleks ühe piirkonna kortermajadel koostööd teha, et katuste korrastamine oleks tõhusam.
Mägi selgitas, et kui kajakapojad on pesast lahkunud, tajub vanalind iga mööduvat inimest ja looma võimaliku ohuna oma poegadele, mistõttu nad hirmutavad neid. Ta lisas, et füüsilised rünnakud, kus kajakas nokaga lööb, on harvad.
Mäe sõnul on oluline ka inimesi linnalindude teemal harida ja linnaruum looduslähedasemaks muuta, et kajakad ei tunneks end linnas nii mugavalt. Mägi sõnas: „Reeglina linnas selliseid kiskjaid on väga vähe, kes mööda katuseid ringi liiguvad ja võivad neid ohustada, seepärast on majakatused kujunenud kajakatele nagu väikesteks saarteks”. Mägi märkis, et lindudele on uusi kombeid väga keeruline selgeks õpetada.
Annelinna seltsi juhatuse esimees Riina Kallas ütles, et inimesed on ise süüdi, et linnud neile julgelt lähedale tulevad, sest inimesed toidavad neid ning linnud harjuvad sellega ära.
Veider-Nurme sõnul aitaks ka see, kui prügikastid oleksid suletavad, et linnud ei saaks sealt toidupoolist otsida.
Nii Kallase kui Veider-Nurme hinnangul valmistab muret ka see, et kajakad roojavad autosid, kisavad ning tirivad prügi laiali. Nende murede leevendamisel on samuti abi pesade tekke ennetamisest.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid