Linlased näevad kaasaval eelarvel arenguruumi

Kuigi selle aasta Tartu kaasava eelarve konkurss sujus nii linnavalitsuse kui ka konkursil osalenud ideede autorite sõnul hästi, on probleemiks väike hääletajate arv ja vaid Tartusse sisse kirjutatud elanike õigus hääletada.

Tartus ning ühtlasi ka Eestis kaasava eelarve rakendamisel nõustanud e-riigi akadeemia eksperdi juhi Kristina Reinsalu sõnul peaksid konkursil hääletada saama ka need, kes Tartusse sisse kirjutatud ei ole. Näiteks ütles ta, et Tartu linna areng läheb korda paljudele siin õppivatele tudengitele, kes kaasava eelarve hääletusel aga osaleda ei saa.

 Peale Reinsalu leidis hääletussüsteemis puudujääke ka kaks konkursil osalenud ideede autorit.

“Välitrenažöörid vanemale generatsioonile” idee autor Ursula Muts ütles, et hääletada võiksid ka Tartu ümbruses elavad inimesed. Muts, kes ise elab Ülenurmel, nentis, et kuigi paljud sealsetest elanikest käivad Tartus kas koolis või tööl, ei ole neil võimalik konkursil hääletada. „On väga kahju, et suur osa Tartuga seotud inimesi sedasi kaasamata jäetakse,“ lisas ta.

Tartu kaasava eelarve projektijuhi Lilian Lukka sõnul hääleõigust aga muuta ei plaanita. Ta lausus, et kuna kaasava eelarve rahastamine toimub Tartu linna eelarvest, peaks õigus selle üle otsustada olema just neil tartlastel, kes linna sisse kirjutatud on.

Peale selle lisas Lukka, et Tartu linna eelarve summa sõltub just sisse kirjutatud elanike arvust. „Linnale on iga registreeritud tartlane teotuste saamiseks väga oluline ja seetõttu on see ka nii otsustatud, et hääletada saavad need tartlased, kes siia ka sel moel panustavad,“ ütles ta.

Ahhaa aktiivsuspargi idee autori Helin Haga hinnangul oli probleem väike hääletamisaktiivsus. Haga leidis, et hääletajaid, keda see aasta oli ligikaudu 7000 tartlast, on Tartu rahvaarvu kohta vähe. Ta lisas, et järgmistel aastatel peaks linn rohkem panustama hääletamise aktiivsuse suurendamisele.

Sellega, et hääletajate arv võiks suurem olla, nõustus ka Lilian Lukka. Tema arvates võiks hääletajaid lisanduda, kui peale ID-kaardi põhise hääletamise võimaldada ka Smart-ID kasutamist hääletuskeskkonda sisselogimiseks.

 Ta lisas, et kuna kõik kaasavat eelarvet läbi viivad omavalitsused kasutavad Rahandusministeeriumile AS Andmevara poolt loodud süsteemi, ei saa Tartu linn ise muudatust rakendada. Lukka ütles, et Tartu linn plaanib sellegipoolest süsteemi haldajale teha ettepanek rakendada sisselogimiseks ka Smart-ID-d.

Kristina Reinsalu sõnul oli veel probleem, et igal aastal esitatakse konkursile mitmeid koolide huve esindavaid ideid. See aga kahandab tema sõnul teiste ideede võimalusi, sest koolide kogukonnad on suured ning nii on nendel projektidel tavaliselt ka rohkem hääletajaid. „Tahaks loota, et linnal oleks võimalus koolihoovide olukorda muudmoodi rahastada, sest see on siiski otseselt linna vastutusala,“ lisas Reinsalu.

Kommentaarid