Tippujujad ja treenerid on rahulolematud, kuna tunnevad ennast Aura veekeskuses kõrvalejäetuna: sportlastele tundub, et linna ärihuve peetakse nende vajadustest tähtsamaks.
Uue õppeaasta algus tõi Tartusse arvukalt noori ujujaid ja Aura veekeskuses kasvas juba varem muret tekitanud koormus. Tartu Ujumise spordiklubi juhataja Kaja Haljaste sõnul on praegune olukord sportlastele keeruline. "Ujujate treeningud on lühikesed, sest vaba veepind peab jääma klientidele. Nii jääb sportlastel vähe aega soojendusvõimlemiseks ning trenni pole võimalik täies mahus teha," rääkis ta.
Rahvusvahelisi võistlusi peetakse 50 meetri basseinis: selline on Eestis vaid Auras ja Kalevi spaas. Haljaste kirjeldas, et kui Tallinnas on tippsportlastel mineku ja tulekuga vabad käed, siis Auras ei tohi ühe treeningrühma sisenemine ja väljumine kesta üle kahe tunni. Selle aja sisse peab mahtuma riietumine, basseini minek ja võtme tagastamine. Noorsportlane Siim Kesküla toetas Haljaste sõnu: "Tavainimesele tundub see piisav, kuid kui oled harjunud iga päev treenima nii palju kui hing ihkab, on selline olukord ebameeldiv."
Kesküla tõi välja, et treenerid on püüdnud korduvalt treeningaegu Aura juhatusega läbi rääkida, kuid on mulje, et ujujate soove eiratakse. "Edusamme on, aga need tulevad väga vaevaliselt," tõdes Haljaste. Hiljuti toimunud koosolekul abilinnapea ja Aura juhatajaga õnnestus Tartu Ujumise spordiklubil pärast pikki katsetusi kaubelda viiele sportlasele võimalus tavasportlastest pikemaks ajaks ujulasse pääseda.
Aura veekeskus täidab korraga nii kasumit teeniva vabaajakeskuse kui ka spordibaasi rolli. Aastatega on keskuse fookus nihkunud: vabaajateenused on saanud spordist olulisemaks ja toonud ka rohkem tulu. "Kui ujula pidamine tooks meeletult raha sisse, oleks meil ujulaid väga palju," ütles Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto 2025. aasta aprillis Tartu Postimehes. Selgitusena lisas ta, et ujula suudab end ära majandada vaid veepargi ja spaa toel – ujula ise töötab enamasti kahjumiga.
"Bürokraatia on Auras jumal," kommenteeris Tartu Ujumise spordiklubi juhataja Haljaste valitsevat olukorda. "Ujujad Eesti triatlonikoondisest, kes on tulnud Tallinnast, olid juba enne Tartusse kolimist kuulnud jutte jaburast süsteemist, mis Tartus valitseb," nentis Haljaste.
Veekeskuse nõukogu esimees, Tartu abilinnapea Raimond Tamm, tõi välja, et plaan teha Aurale juurdeehitus on olnud laual mitu korda. Probleem, mis on ujumisvõistluste korraldamisel välja tulnud, on soojendusbasseini puudumine. Tamm sõnas, et sellest probleemist ollakse teadlik, kuid nagu ikka, projektile on keeruline leida rahastust.
Haljaste sõnul on ärihuvide ja tippspordi vaheline kompromiss ohtlik. "Kui me ei suuda pakkuda noorsportlastele korralikke treeningtingimusi, kaotame tuleviku ja see ei ole ainult spordiklubide, vaid kogu linna mure," sõnas ta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid