Pärnust pärit Tartu Ülikooli tudengite Dagne Merimetsa ja Marii Kase arvates on nende kodulinna õhk puhtam. Tallinnast pärit Tartu Ülikooli tudeng Anete Põltsama sõnul on üldiselt Tallinnaga võrreldes Tartu linnas parem õhukvaliteet, kuid pidevad ehitustööd panevad teda õhukvaliteedile mõtlema. Tudeng Julia Somova sõnul on muret tekitav tihe liiklus väikses linnas. Näiteks toimuvad ehitustööd Raatuse ühiselamu vastas.
Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri ja keskkonnatervishoiu spetsialisti Triin Veberi sõnul saaks tõesti õhukvaliteet parem olla. Nii Mauer kui ka Veber mainivad, et ehitustööde pärast muretsema ei peaks. “Kui ehituselt tuleb väga palju tolmu, siis võib see muidugi kutsuda esile mõne allergilise reaktsiooni, aga üldiselt selline ajutine tegevus suurt tervisemõju ei oma,” selgitas Veber.
Maueri sõnul on suurim probleem hoopis ahju kütmine ja eelkõige selle valesti tegemine. Selle tõttu on varasemalt, bensopüreeni tase, mis tekib ebatäiusklikul põlemisel ning kahjustab inimese tervist, ületanud normi. Mauer tõdeb, et murelikke kõnesid tuleb ka praegu. “Selliseid kaebusi on päris palju, et naabril tuleb korstnast mingit musta suitsu. Siis me võtame inimestega ühendust ja räägime, mida ei tohi teha ja ka õigetest kütmisvõtetest,” sõnas Mauer. 2018. aastast alates ei ole normi ületamisega probleeme esinenud ning teema kohta enam kampaaniaid ei tehta.
Veberi sõnul on valesti ahju kütmine suurim probleem Karlovas. Mauer lisab, et Karlova asub justkui lohus, kus tuul ei hajuta õhku laiali. “Seda hajuvust ei saa me parandada, aga saaste tekkimist saame," ütles Mauer. Mauer kommenteeris ka, et kui seesama rajoon oleks kuskil avatud mereäärsel alal, siis ei õnnestuks reostust fikseerida niimoodi. Probleemi aitaks lahendada näiteks kaugküte ja majade soojustamine.
Tartumaa arengustrateegiast leiab, et aastaks 2030 soovitakse oluliselt vähendada saastunud õhku ja sellest tingitud haigestumiste arvu. Maueri sõnul on plaan realistlik, kuid keskkonnatervishoiu spetsialist Veber leiab, et viie aastaga pole võimalik olukorda palju parandada. “Õhukvaliteet ikkagi põhjustab meil rohkem haigestumisi ja enneaegset suremust südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustesse," sõnas Veber. Õhukvaliteedi parandamisega tuleks veel tegeleda kindlasti. Siiski on Veber kindel, et paremaks läheb õhukvaliteet kindlasti.
Veber lisas, et selleks, et end tervena hoida, peaks ka jälgima enda elukvaliteeti. “Isegi kui sõita väga saastunud õhuga tänaval rattaga, siis sellest tulenev tervisekasu on suurem kui võimalik kahju sellest, et sa hingad saastunud õhku sisse,” märkis Veber.
Kommentaarid