Tartu ülikooli ajakirjandus ja kommunikatsiooni õppekavale loodud kursuse “Ajakirjanik ja vastupidavus” eesmärk on anda oskused, kuidas tulla toime erialaste pingeolukordadega, kuid praegu ajakirjandustudengitele neid teadmisi ülikool ei paku.
Karmen Laur koostas Tartu ülikoolis bakalaureusetöö praktilise tööna valikaine kava “Ajakirjanik ja vastupidavus”. Ta ütles, et ajakirjanike tööga käivad paratamatult kaasas stress, ajasurve ja konfliktid. Oma töös ütles Laur, et tudengitele tuleb pakkuda võimalust läbi mängida keerulisi olukordi, kus näiteks allikas kaebab ilmunud artikli sisu peale. Valikaine pakuks sarnaste olukordade läbi harjutamist.
Bakalaureusetöös kirjutab ta, et on levinud arusaam, et negatiivsed kogemused on ajakirjanikutöö paratamatu osa. “Tartu ülikoolis ega toimetustes ei õpetata konfliktsete olukordadega toimetulekut,” põhjendas Laur aine vajalikkust.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuse õppekava programmijuht Brit Laak ütles, et Lauri koostatud õppeaine on oluline. “Ma olen täiesti veendunud, et õppeaines treenitavad oskused peaks iga ajakirjanduse õppekava lõpetaja omandama,” ütles ta.
Siiski selgitas Laak, et õppeaine oleks õppekavas valikaine. Ta lisas, et vabaainetena on küll olnud ainekursuseid, kus on õpetatud enesekehtestamist ja suhtlemistreeningut, kuid mitte reporteri ja ajakirjaniku perspektiivist. Valikained soodustavad erialast arengut ja neid saavad õppeainetena läbida konkreetsel erialal õppivad tudengid. Vabaaineid saavad läbida tudengid erinevatelt erialadelt.
Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala vilistlane ja praegune Delfi ajakirjanik Kristopher Muraveiski ütles, et õppeaine ei peaks kohustuslik olema, kuna kõik õppekava läbivad tudengid ei soovi ajakirjaniku ametit pidada. Ta lisas, et valikainena saavad ainet läbida need, kes teavad, et tahavad kindlasti ajakirjanikuna töötada. “Kui see oleks kohustuslik, siis ainult neile, kes on peaerialana valinud ajakirjanduse,” ütles ta.
Muraveiski sõnul oleks ta tudengina kindlasti valinud kursuse, kus saab arutada, kuidas toimida traagiliste juhtumite, vihaste allikate või eetikadilemmade korral. Muraveiski meenutas esimeselt ajakirjanduspraktikalt olukorda, kus ta pidi kontrollima topeltsuitsiidi vihjet, teadmata, kuidas teemat käsitleda. “See oli mu esimene praktikasuvi ja vaimselt väga kurnav kogemus,” tunnistas ta. Vihje järgi tappis üks inimene teise ning sooritas seejärel enesetapu. Tema sõnul oli tal seda keeruline kajastada, kuna ta ei soovinud teemat uurides eetilisi piire rikkuda ja hukkunute lähedasi meedia tähelepanu keskpunkti tõsta.
“See, kuidas oleksin pidanud mina selles olukorras reporterina toimima, oli täpselt see, mida oleksin tahtnud pärast praktikat rohkem lahti mõtestada,” kirjeldas Muraveiski õppeaine kasulikkust.
Lauri loodud kursus sisaldab simulatsioone, rollimänge ja arutelusid, kus tudengid saavad katsetada, kuidas reageerida olukordades, kus allikas on agressiivne, toimetuses on konflikt või ajakirjaniku töö kohta avaldatakse vaenulikke kommentaare. Kursus peaks Lauri kirjutatud töö põhjal esmakordselt toimuma 2025/2026. õppeaasta sügisel.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid