Kaitseväe Akadeemia kaitseanalüüsi grupi juhataja-teadur Heleri Lillemäe sõnas reedel Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi konverentsil „Ühiskonna probleeme (j)uurides”, et AI-põhised relvasüsteemid on alles vähe arenenud ning praegu on nende kasutamine alles katsefaasis.
Oma uuringule tuginedes selgitas Lillemäe, et uuringus küsitletud tegevväelased tõid esile mitmeid probleeme tehisintellektiga, mis võivad valmistada lahinguväljal tegutsevatele sõduritele hoopis lisamuresid.
“Selleks, et süsteem rindele jõuaks, on vaja see kohale toimetada ning vajadusel ka mudast välja aidata, mistõttu pole see töö tihtipeale oma tulemust väärt,” sõnas Lillemäe.
Ta lisas, et küsitluste põhjal oli usaldus autonoomsete süsteemide vastu ajateenijate ja tegevväelaste seas üsna suur. Nimelt usaldas ligi kaks kolmandikku vastanutest autonoomse tehnika poolt tuvastatud teavet, isegi kui see võis osutuda valeinfoks.
Eelmisel aastal Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuses ajateenistuse läbinud Karl Jakob Vibur ütles, et oma teenistusülesannete täitmisel ei olnud AI-d vaja üldse kasutada. “Mõned kaasvõitlejad kasutasid Adobe AI enhancer’it, aga rohkem ei olnud,” kirjeldas Vibur.
Endine kaitseväe juhataja Martin Herem sõnas, et praegu välja arendatavad tehisintellektipõhised relvasüsteemid treenitakse erinevaid objekte ära tundma ja vastavalt sellele ka tegutsema. Heremi sõnul on kõik süsteemid loodud erinevate sisestatud arvutuste kohaselt tabama ja hävitama oma sihtmärki tehes seda erinevate pildituvastusvahendite kaudu.
Heremi sõnul püüavad kõik militaartehnoloogiaettevõtted teha oma toodangut selliseks, et tegu ei oleks täisautonoomse, vaid poolautonoomse tehisintellektiga ehk oleksid osaliselt võimelised ise otsuseid tegema. “Inimene kontrollib, aga ise ei juhi,” ütles Herem.
Küll aga oli Herem kriitiline ühiskondliku suhtumise osas, kus inimest usaldatakse rohkem kui robotit. “Inimene eksib palju rohkem kui robot,” rõhutas Herem. Robotil puuduvad inimlikud omadused, mis ei lase tal täita erinevaid lahinguülesandeid vastavalt vajadusele. See on ka üks asjaolu, mis teeb Heremi sõnul roboti usaldusväärsemaks.
AI tulevikuväljavaadete osas arvas Herem, et tehisintellekt ja robootika arenevad koos ning hakkavad asendama rutiinseid tegevusi, vähendades inimese kohalolu otsesel rindejoonel. See aitab omakorda kaasa riigi majanduse stabiilsusele. „Riik hakkab kahjusid kandma siis, kui toodangut ei ole,” selgitas Herem. Tema sõnul tuleb tulevikus lahingutegevuses kuluvaid vahendeid asendada robootiliste ja AI-põhiste süsteemidega, et majandus püsiks tugev ja suudaks lahingutegevust toetada.
Kommentaarid