Balti Uuringute Instituudi 2018. aasta uuring näitas, et ligi pool Eesti elanikest panustab vabatahtlikuna. Noored moodustavad sellest 19%, kuid enamik noortest teeb seda vaid lühiajaliselt. Kõige sagedamini osaletakse ürituste korraldamises või heakorratöödes, kuid püsivalt ühe organisatsiooni juurde jääjaid on vähe.
Tartu Ülikooli lõpetanud Kirke Paabo bakalaureusetöö näitas, et vabatahtlikuna osalevad pigem need noored, kellel on rohkem ressursse, näiteks parem majanduslik taust või vajalikud tutvused. Samuti ilmnes uuringus halva kaasamise probleem: noored ei tunne end kuulatuna, mis vähendab nende motivatsiooni püsivalt tegevuses osaleda.
Paabo juhendaja Mai Beilmanni sõnul mõjutab noorte püsivat osalemist vabatahtlikus töös nende varasem kogemus: kui see on negatiivne, ei soovi noored tavaliselt tagasi minna. Samuti võib noorte suhtumist vabatahtlikku töösse mõjutada nende majanduslikult muutuv olukord. Beilmann ütles, et töötaval tudengil on vähe aega vabatahtlikuks tegevuseks ning töö võib piirata ka noore võimalusi osaleda erinevates tudengiorganisatsioonides.
Tartu Ülikooli tudeng Elisa Marleen Trummal oli kuu aega vabatahtlik Toidupangas, kuid ei plaani tagasi minna. Tema sõnul ei paistnud korraldajatelt siirast huvi vabatahtlike panuse vastu. "Ma tunneksin end motiveeritumalt, kui minu töö eest avaldataks tänu,“ ütles Trummal.
Uuringud näitavad, et noorte jaoks on vabatahtlikus töös oluline midagi vastu saada. Selleks võib olla kogemus, oskus või tänu. Trummal ütles, et kui antakse vaid rasket tööd ja tunnustust ei avaldata, ei teki soov tagasi minna.
Teistsuguse kogemuse on saanud Tartu Ülikooli endine tudeng Loviisa Otepalu, kes on olnud vabatahtlik mitmel teatrifestivalil. Tema jaoks oli määrav korraldajate suhtumine ja sõbralik õhkkond. Otepalu ütles, et teda on alati hästi koheldud ja ta läheb meeleldi üritustele appi. "Draamafestivalil tundsin, kui suur tänutunne korraldajatel ja teistel vabatahtlikel oli,“ rääkis Otepalu. Ta tõdes, et pikaajaliselt tasuta tööd ta teha ei tahaks, aga tuttavatega koos võib seda tulevikus teha. Otepalu kogemus kinnitab Paabo uurimistulemusi: püsivad vabatahtlikud on sageli need, kellel on olemas ressursid ja tutvused.
Eesti noored on passiivsemad kui mujal Euroopas. Programmis "Kogukondlik Eesti 2024–2027“ tuli välja, et noorte seas on osalus küll suur, kuid valdavalt lühiajaline. Eestis on regulaarselt vabatahtlikke umbes 27%, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 31%.
Kommentaarid