Sel aastal on olnud Pirita jões suitsukonisid ja plastpakendeid vähem kui viis aastat tagasi, kuid plast moodustab endiselt valdava osa jõeprügist, märkis Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) vanemekspert Harri Moora.
Moora sõnul näitavad praegu käiva kolmeaastase seire vahetulemused, et plastikprügi moodustab Pirita jões endiselt umbes 90% kogu prügist.
Teadurite sõnul on just nähtamatu mikroplast muutumas üha tõsisemaks keskkonna- ja terviseriskiks.
SEI teeb Pirita jõel seiret kevadel, suvel ja sügisel. Jõeprügi liigid sõltuvad aastaajast: kevadel jõuab jõkke ehitusobjektidelt vahtplast, suvel on peamiselt suitsukonid ja pakendid, sügisel lisandub kalapüügiga seotud plast, täheldas Moora.
Moora sõnul jõuab suurem osa plastprügist vette inimeste hooletuse tagajärjel, näiteks kui suitsukonid või toidupakendid jäetakse kaldale.
Plast laguneb aja jooksul mikroplastiks, silmale nähtamatuteks osadeks, mis kogunevad vette ja elusorganismidesse, rääkis Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Ivar Zekker.
Kui kalad ja muud selgrootud söövad ekslikult vees leiduvaid mikroplaste, võivad need põhjustada kaladele mürgistusi, selgitas Zekker. Kui inimene tarbib neid mereande, kelle kehades on mikroplastid, satuvad toksilised ained ka inimese organismi, ütles ta. Zekker tõdes, et mikroplast on väga kahjulik meie neerudele, maksale ja ajule.
Mikroplasti peamised allikad Eesti linnades on sademeveed, reoveepuhastusjaamad, rehvide ja teekatete kulumine ning sünteetiline tekstiil, sõnas Tallinna Tehnikaülikooli mereökoloogia labori teadur Natalja Buhhalko.
Buhhalko märkis, et mikroplasti koguse hindamiseks on vaja pidevat seiret, mida Eestis paraku pole. Üldiselt on mikroplasti sisaldus Eesti jõgedes ja rannikumeres võrreldes Euroopa tööstuspiirkondadega pigem madal, lisas Buhhalko.
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg nentis, et riigi eesmärk on vähendada plastprügi teket juba enne, kui see jõuab keskkonda.
Avalikkuse teadlikkus mikroplasti osas on Akenpärgi sõnul viimastel aastatel kasvanud, ent paljudele jäävad mikroplasti tekkeallikad endiselt segaseks.
Ka Tallinn paneb suurt rõhku nähtava prügi tekke ennetamisele, rääkis Tallinna strateegiakeskuse jäätmeveo ekspert Eva Liisa Vahtramaa.
Pealinn on paigaldanud rannikualadele suletud prügikastid ja suitsukonikastid.
Vahtramaa lisas, et Tallinnas ei tohi suurtel kontsertidel ja üritustel kasutada ühekordseid nõusid. Selle aasta laulu- ja tantsupeol kasutati korduvkasutatavaid toidunõusid, millega välditi üle viie tonni plastikjäätmete teket, ütles Vahtramaa.
Kui plastprügi tekkimist ennetada, jõuab seda vähem jõgedesse ning sealtkaudu merre.
Silmaga nähtava prügi hulk on viimastel aastatel Pirita jões veidi vähenenud, ent selle põhjuseid saab hinnata Pirita jõe seire lõppedes järgmisel aastal, märkis Moora.
Kommentaarid