Maapiirkondades napib tekstiilijäätmete kogumispunkte

Tekstiilijäätmete liigiti kogumise nõue kehtib alates selle aasta algusest, kuid paljudes maapiirkondades on teenus elanikele raskesti kättesaadav.

Alates 1. jaanuarist 2025 on igal inimesel kohustus koguda tekstiilijäätmed eraldi muudest jäätmetest ning kohalik omavalitsus peab tagama võimaluse need omavalitsuse piires ära anda. Linnades on levinud riideesemete kogumiskastid, kuid paljudes maapiirkondades saab tekstiilesemed viia vaid ühte jäätmejaama, kus teenus on tihti tasuline.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Margit Päkk ütles, et nende vallas puuduvad kogumispunktid, kuhu saaks tekstiili viia. Ta rääkis, et tekstiilijäätmeid võtab vastu jäätmejaam, kus teenus maksab kilogrammi kohta 0,20 eurot.

Päkk lisas, et Rõuge vallas võiks olla kogumiskaste, kuid märkis, et väikse vallana ei ole nad kogumisega tegelevatele organisatsioonidele ahvatlevad ja seega oleks süsteem liiga kulukas. Ta ütles, et valla elanikud kasutavad riiete ära andmiseks Võru linna võimalusi.

Viljandi valla keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik rääkis, et nende vallas ei ole eraldi tekstiili kogumiskaste ega -punkte. Ta lausus, et tekstiilijäätmeid saab ära anda tasulises jäätmeveos.

Põhja-Pärnumaa valla keskkonnaspetsialisti Kersti Tammiksaare sõnul on neil tekstiili kogumine suunatud Vändra ja Pärnu-Jaagupi jäätmejaamadesse. Ta ütles, et jäätmejaam võtab kasutuskõlbliku tekstiil vastu tasuta ning kasutuskõlbmatu eest tuleb tasuda 0,124 eurot kilogrammi kohta.

Tammiksaar märkis, et vallas võiks olla rohkem kogumispunkte. Ta lausus, et omavalitsus kaalub tekstiilijäätmete kogumisringide korraldamist ning tekstiili vastuvõtuks ka Tootsi alevi jäätmepunkti avamist.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kerli Rebane rääkis, et enamik omavalitsusi on tekstiili kogumise võimaldanud. Ta märkis aga, et kogumissüsteemi saab parandada.

“Tekstiilide kogumise võimalused peaksid olema võrdselt kättesaadavad nii linnas kui ka maal,” tõdes Rebane. Ta lausus, et praegu on tekstiilikonteinerid koondunud suurematesse asulatesse, mis teeb nende kasutamise maapiirkondade elanikele ebamugavaks või võimatuks.

“Kui teenus ei ole mugavalt kättesaadav, jäävad paljud korralikud tekstiilid tihti kodus seisma või satuvad olmejäätmete hulka, mis ei ole keskkonnasäästlik,” märkis Rebane. Ta ütles, et teenuse parandamiseks võiks korraldada regulaarsed kogumispäevad, luua punktid külakeskuste ja kaupluste juurde või teha koostööd postiteenuse ning pakiautomaatide võrgustikuga.

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg selgitas, et praegu katab tekstiilijäätmete kogumise kulud kohalik omavalitsus, kuid alates 2028. aastast vastutavad selle eest tekstiilitoodete valmistajad ja turuletoojad. “See tagab kogumissüsteemi ülalpidamiskulude katmisel õiglase lahenduse ning kogumispunkte saab inimestele mugavatesse ja loogilistesse asukohtadesse juurde luua,” sõnas ta.