Kompromissi lendorava kaitse ja majandushuvide vahel on otsitud aastaid, metsaomanikud üritavad segasele olukorrale lahendust leida, sest piirangud mõjutavad metsa majandamisega teenitavat tulu.
Lendoravaid ohustab enim metsamajandusest tingitud elupaikade kadu. Looduskaitsebioloogia spetsialist Raido Kont ütles, et lendoravate arvukuse kasvamiseks on vajalik säilitada ka tühjaks jäänud elupaiku, kus praegu lendorav ei ela, kuid mida liik saaks uuesti asustada. Kondi sõnul tekitab see maaomanikes küsimusi, kas selliseid paiku ikka peaks kaitsma, ja pigem ollakse seda meelt, et piirangutega liialdatakse.
“On loogiline, et lendoravat peab hoidma, aga kas seda ka kõige paremini tehakse, ilmselt mitte,” nentis Eesti erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp. “Meie häda on natukene selles, et looduskaitsjad toovad lendoravate teema väga teravalt esile, kuid maaomanikega keegi midagi läbi ei räägi ega selgita,” kirjeldas Kullerkupp.
Soomes on sarnase probleemi lahendamisel mindud teist teed. Eesti ja Soome ühisprojektiga “Flying Squirrel LIFE” sai selgeks, et Soome paneb palju rõhku just maaomanikega läbirääkimistele ning kompromissi leidmisele. Kullerkupp tõi välja, et projektis tunnistas ka osa Eesti keskkonnaameti töötajatest, kes korraldavad lendoravate kaitset, et mõni reegel ei ole just kõige mõistlikum või paindlik.
Lendorav on Eesti metsade uhkus, Euroopa Liidus kohtab neid veel vaid Soomes. Lendorav vajab varjumiseks ja toitumiseks õõnsustega puid, mistõttu on liigi püsimiseks olulised vanad metsad, seletas zooloog Uudo Timm.
Kullerkupp tõi välja, et lendorava pesitsemine metsas on märk, et maaomanik on teinud midagi õigesti, ehk maad on majandatud mõistlikult. “Uusi lendoravate elupaiku leitakse ju ka majandusmetsast, mitte ainult kaitsealadelt, seega võiks lasta metsaomanikel oma tegevust samamoodi jätkata,” sõnas Kullerkupp. Ta lisas, et karmide keeldude asemel võiks maaomanikke rohkem suunata ja koolitada, et nad oskaksid pöörata tähelepanu kindlatele nüanssidele.
Uudo Timm tõi välja, et levib vale väide, et lendoravate elupaikades on keelatud igasugune raiumine. Timm seletas, et võimalusi on, aga neid ei kasutata: “Kui metsa nähakse ainult puidu saamise kohana, siis loomulikult on lageraie tõhusam ja soodsam.” Ta seletas, et metsal on palju teisi väärtusi ja hüvesid, mida inimesed ei oska nii hästi rahaliselt hinnata. “Ei mõisteta, kui palju need väärtused ja hüved maksavad ning palju me lageraie korral kaotame“ sõnas Timm.
Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp kommenteeris, et sihtkaitsevööndis on kogu majandustegevus keelatud. Piiranguvööndites on töö tegemine kordades kallim ning ajaliste piirangutega, mille tõttu on kokkuvõttes puidu müümisest saadud tulu väiksem.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid