Faktikontroll. Osaliselt vale: 10 000 sammu päevas vähendab 50 protsenti surmariski

Uko Ruusmaa väide ja selgitus Treeneri kutset omandav Uko Ruusmaa väitis 11. oktoobri Tiktoki postituses, et 10 000 sammu päevas vähendab surmariski koguni 50 protsenti. Oma postituse pealkirjas täpsustus ta, et ka juba 7000 sammu annab tervisele sarnase kasu. Nii oma postituses kui ka pealkirjas kasutas Uko sõnapaare “uuringud näitavad”, kuid ta ei viidanud kusagil, millistele uuringutele ta on tuginenud. Uurisime Ukolt, mille põhjal ta väitis, et 10 000 sammu päevas aitab surmariski vähendada. Ta jagas lahkelt meiega oma allikat ning tunnistas, et tegelikult pani videos esitatud faktiga natuke mööda. Oma vastuses tõi ta välja, et hoopis 8000 sammu päevas vähendab surmariski 50 protsenti. Ruusmaa postitus ja vastus jääb meile segaseks, sest videos keskendus ta kümnele tuhandele sammule, kuid postituse pealkirjas parandas ta oma infot seitsme tuhandele sammule ning meile vastas ta hoopis, et ka 8000 sammu omab kasutegurit. Tekib küsimus, miks ei teinud ta kohe videot sellest, kuidas ka 7000–8000 sammu päevas vähendab oluliselt surmariski. Tiktoki postitust tehes tugines Ruusmaa USA teadusartiklile (2020), mis on avaldatud Ameerika Ühendriikide valitsuse ametlikul veebilehel. Uuringus vaadeldi USA 40+ vanuses täiskasvanute sammude arvu ja intensiivsuse seost madala suremusega, kuid intensiivsuse aspekti Ruusmaa videos ei maininud. Samuti ei too Uko oma postituses välja, et olulist rolli mängib sammude arvu puhul ka inimese vanus. Internet ja kust sai alguse 10 000 sammu? Toksides Google’isse “10 000 sammu päevas” tuli tulemusi uksest ja aknast. Jõudsime ERR-i uudiseni (2022), mis kannab pealkirja “Pikema elu nimel tasub päevas kõndida umbes 8000 sammu”. Artiklis on lähtutud erinevatele uuringutele, mida kasutame ka antud faktikontrollis. Artiklis kirjutatakse, kuidas Jaapani ettevõte Yamasa oli esimene, kes tuli eelmisel sajandil turule sammulugejaga. Seade kandis nime manpo-kei, mis tähendab kümme tuhat meetrit. Sellele, miks just kümme tuhat, pole tegelikult ühtegi teaduslikku vastust, sest ettevõte valis numbri suvaliselt. Mida näitavad uuringud tegelikult? ERR-i artiklis tuleb välja, et kümne tuhande sammu reaalset mõju hakati tõsisemalt uurima alles 21. sajandil. Seitse aastat tagasi tehtud uuringus leiti, et nendel, kes kõndisid päevas keskmiselt 7000 sammu, oli enneaegse surma oht 50–70 protsenti väiksem, kui neil, kes kõndisid vähem. Aastal 2022 valminud uuringu tulemustest tuleb välja, et tegelikult oleneb sammude kasu inimese vanusest. Soovitavalt võiksid 60-aastased inimesed kõndida 6000–8000 sammu päevas ning nooremad 8000–10 000. Ekspertide kommentaarid Eksperdid soostusid andma lühikommentaare, pikka ja põhjalikku vestlust ei toimunud. Deisy Liivja, kes on Eesti Olümpiakomitee (EOK) sertifikaadiga personaaltreener ning toitumisnõustaja, ütles, et 10 000 sammu päevas ei ole mitte mingis seoses teadusega. Ta tõi välja, et kõik tervisehüved saab kätte juba 5000–7000 sammuga ning arv 10 000 on lihtsalt hea siht, mida tavainimesel eesmärgiks võtta. Jarek Mäestu, kes on Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor, tõi välja, et oluline on lisaks sammude arvule ka nende intensiivsus. “Tervisega on seotud tugev ja mõõdukas intensiivsus ning 10 000 sammu on kasulik, kuid see pole normatiivina kirjas,” tõdes Mäestu. Otsus: Leiame, et Uko esitatud väide sotsiaalmeedias on osaliselt vale, kuna inimene ei pea ilmtingimata 10 000 sammu päevas kõndima, et vähendada surmariski 50 protsenti. Faktikontrolliga tuli välja, et kasutoov sammude arv võib olla ka 5000–8000 ning samuti sõltub sammude arv inimese vanusest.