Euroopa komisjon soovib keelustada jahipidamises kasutatavad pliikuulid, kuid jahimeeste sõnul takistab üleminekut alternatiivse laskemoona väike saadavus.
Jahipidamises kasutatakse endiselt laskemoonana pliihaavleid, mis on keskkonnale väga kahjulikud. Plii on ohtlik raskemetall nii loomadele kui ka inimestele, sest lisaks mürgisusele ei lagune see organismis. Kuulid on ahvatlevad aga veelindudele, kes neid söövad ja siis surevad.
Pliikuuliga hukatud loomade liha jõuab lõpuks ka inimese toidulauale. Eesti maaülikooli loomaarst Madis Leivits rääkis, et plii on väga mürgine raskemetall, mis sisaldab vähkkasvajat tekitavat ainet. “Päeva lõpuks peame endalt küsima, et kas me tahame pliid oma toidus näha,” lausus Leivits. Ta lisas, et varajane kokkupuude pliiga põhjustab inimesele ka mõtlemis-, mälu-, tähelepanu- ja õppimisvõime halvenemist.
Leivits mainis, et plii tagajärjel sureb aastas umbes 150 merikotkast. Tema hinnangul on nende surma võimalik ära hoida. “Kui me kasutaksime pliivaba laskemoona, siis oleks meil kotkaste suremus palju madalam,” nentis ta. Leivitsi sõnul on lahendus lihtne: plii tuleb lihtsalt ära keelustada. “Jahinduses ei juhtu sellest mitte midagi, on riike, kes on plii täielikult ära keelustanud,” ütles ta.
Eesti Jahimeeste seltsi jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul mõistavad jahimehed olukorra tõsidust ning nõustuvad, et üle tuleks minna pliivabale moonale. Ta ütles, et kuigi pliile alternatiivsed laskemoonad on olemas, siis nende saadavus on väike. “Praegu toodetakse Euroopas mingist muust materjalist laskemoona ainult kümme protsenti kogu laskemoonast,” rääkis Vinni. Ta lisas, et Euroopa tehased ei ole seni suutnud tootma hakata piisavalt teistest materjalidest kuule.
MTÜ Loomuse liige Farištamo Eller rääkis, et plii ei peaks üldse laskemoonana valikus olema. Tema sõnul seisab plii täielik keelustamine aeglaste poliitiliste otsuste taga. “Ma olen jahimeestest aru saanud, et küll Euroopast tuleb see keeld ja siis me keelustame ära. Kui miski on aga kõigile kahjulik, siis tuleks ära keelustada ja edasi liikuda,” ütles Eller. Ta lisas, et pliihaavlite täieliku keelustamisega venitamist ei tohiks põhjendada asjaoluga, et muud kuulid on kallimad.
Eestis keelustati pliikuulide kasutamine märgaladel 15. veebruaril 2023. aastal, kuid mujal jahipidamises kasutatakse neid endiselt laskemoonana. Euroopa komisjonis toimub 22. oktoobril REACH-komitee hübriidkoosolek, kus arutatakse muuhulgas pliihaavlite keelustamist. Komisjoni ettepanek on kehtestada 18 kuu pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleb jahimeestel pliikuulide kasutamisest üle minna pliivabadele padrunitele.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid