Paljud Eestis rajatud kalapääsud ei täida oma eesmärki, sest kalad ei suuda paisudest läbi pääseda ega leia üles nende ületamiseks mõeldud rajatisi, millesse on keskkonnaamet investeerinud miljoneid.
Eestis on viimastel aastatel rajatud üle saja kalapääsu, et taastada kalade looduslik rändevõime paisutatud jõgedes. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et kõige lihtsam ja töökindlam lahendus on paisu kõrvaldamine. Talvi sõnul on looduslähedased lahendused nagu tehiskärestikud kaladele paremini tajutavad, samas kui kalaliftid ja lüüside süsteemid jäävad neile sageli võõraks. Kalalift on seade, mis viib kalad koos veega paisust kõrgemale tasemele. Lüüs on jões või kanalis paiknev vesiehitis.
Probleem ei seisne ainult rajatise tüübivalikus, vaid ka selle projekteerimises. „Kalade rändel on oluline vooluhulk ja voolusuund, mistõttu halvasti projekteeritud või nõrga peibutusvooluga kalapääsu puhul ei suuda kalad seda üles leida,“ nentis Talvi.
Eesti maaülikooli rakendushüdroloogia nooremteadur Riina Raasuke tõi esile, et kalade füsioloogilised erinevused nõuavad täpseid veevoolu tingimusi. „Kala, kellel on nõrgem ujumisvõime, vajab aeglasemat veevoolu ja piisavat sügavust, et tal oleks ruumi liikuda,“ rääkis Raasuke. Tema hinnangul peaks vetesügavus olema vähemalt poolteist kuni kaks korda suurem kala kõrgusest.
Kalapääsude rajamisel kasutatakse üha enam 3D-kujundamist, et hinnata, kuidas vesi rajatises voolab ja kus tekivad kriitilised kiirused ja sügavused. „Kõik kalapääsud ei sobi igale kalaliigile, sest näiteks särg ei suuda hüpata ja seetõttu ei pääse ta astmelistest rajatistest läbi,“ ütles Raasuke.
Probleem on eriti terav siirdeliste kalade puhul. (Siirdelised kalad liiguvad oma elutsükli jooksul ühest veekogust teise.) „Kui lõhe ei pääse kudemispaika, siis populatsioon lihtsalt hääbub,“ lausus keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Sama kehtib jõesilma kohta, kelle elupaikade ulatus väheneb paisude tõttu oluliselt.
Tartu ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse teadur Martin Kesler rääkis, et kalapääsude rajamisel tuleb arvestada kõigi liikide vajadustega. Kesler tõi esile, et kalapääs peab olema selgelt nähtav ja veerikas, sest kui rajatakse suur lüüs ja väike kalapääs, ei suuda kalad seda tajuda. Lisaks juhtis ta tähelepanu laskuva rände probleemidele, eriti hüdroelektrijaamade juures, kus väiksed kalad satuvad turbiinidesse ja saavad viga või surevad.
Ekspertide hinnangul on kalapääsude rajamine kallis ja nõuab pidevat hooldust. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et tihti on kõige mõistlikum lahendus pais maha võtta, sest see tagab kindlama ja odavama tulemuse. Paisu eemaldamisel taastub jõgi loodusliku elupaigana ja siirdekaladele avaneb vaba rändetee.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid