E-sigarettide kogumise eest vastutavad tootjad ja müüjad, kuid suur osa kasutatud seadmetest satuvad siiski tavaprügisse, kuhu need ei tohiks sattuda.
Keskkonnaagentuuri 2025. aastal valminud segaolmejäätmete sortimisuuringu järgi moodustasid e-sigaretid ligikaudu 0,14 protsenti segaolmejäätmetest. Kui 2024. aastal tekkis Eestis kokku umbes 289 000 tonni segaolmejäätmeid, tähendab see, et prügi hulka sattus ligi 400 tonni e-sigarette.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Rain Pääreni sõnul on e-sigarettide ehk veipide puhul probleem selles, et neid satub liiga palju segaolmesse. Selle tõttu viiakse need ka prügilasse ning põletusse, mis on nõuetevastane. Pääreni sõnul on tähtis, et e-sigarette viiakse õigetesse kogumiskohtadesse, sest siis saab nende sees oleva väärtusliku materjali uuesti ringlusse võtta. Ühekordsed e-sigaretid sisaldavad muu hulgas ka liitiumit.
Väga suurt osa e-sigarettidest ei koguta nõuetekohaselt. Pääreni sõnul töötatakse, et muuta e-sigarettide jäätmete käitlemise süsteemi tõhusamaks. „Laiemalt tootjavastutus on hea, aga kogumise osas tuleb kindlasti midagi muuta,“ nentis Päären. Tema sõnul vaadatakse üle kogumisvõrgustik ning inimeste teadlikkuse suurendamine.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul on ühekordsete e-sigarettide jäätmekäitlemisel tootjavastutus. See tähendab, et tootjad ja müügikohad peavad võimaldama äraviskamise võimaluse. Maueri sõnul on veipide valesse kohta ära viskamine kasvav probleem. Sama kehtib ka vanade patareide ja ravimite kohta.
Nicorex Baltic OÜ tegevjuhi Diane Sirelpuu sõnul on ühekordsed e-sigaretid kõige populaarsemad elektroonilised nikotiinitooted. Nicorex Balticu alla kuuluvates Veipland kauplustes on olemas kogumiskastid, kuhu võetakse vastu kõiki elektroonilisi seadmeid, mida inimesed tagastavad. Sinna hulka kuuluvad ka mujalt ostetud ning ebaseaduslikud veibid.
Sirelpuu ei oska täpselt öelda, kui palju ostetud veipidest poodidesse tagastatakse, sest kogumiskastides on segamini ebaseaduslikud ja seaduslikud tooted. Sirelpuu sõnul saab Keskkonnaagentuuri uuringust järeldada, et väga palju e-sigarettide jäätmeid on tekkinud Eestisse ebaseadusliku kaubanduse tõttu. Põhjus on Sirelpuu sõnul selles, et olmeprügis leiti rohkem e-sigarette, kui ametlikult maale tuuakse. Ebeaseaduslike toodete all peab Sirelpuu silmas maitsetega ühekordseid e-sigarette, mis on ka suurema mahutavusega kui legaalsed veibid.
Praegune kasutatud veipide kogumise võrgustik on Sirelpuu sõnul hea, kuid probleemiks peab ta seda, et Eestis ei tohi tubakaseaduste tõttu levitada avalikult e-sigarettide kohta käivat kommunikatsiooni. Sirelpuu sõnul aitaks kommunikatsioon tõhustada jäätmete kogumist. „Äärmiselt oluline on inimeste teadlikkus ja seda saab tõsta ainult kommunikatsiooniga,“ ütles Sirelpuu.
Kommentaarid