Kanada kuldvits on Eestis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirjas olev taim ning tema kasvatamine ja levitamine on keelatud. Botaanik Meeli Mesipuu sõnul valmistab kanada kuldvits Tartu ümbruses probleeme, tõrjudes kohalikke taimeliike nende kasvukohtadest välja.
Mesipuu selgitas, et kanada kuldvits on väga kõrge kasvuga ja hea paljunemisvõimega, mis on võimalik tänu mullas olevate toitainete oskuslikule ära kasutamisele. “Taimeliikide vahel on valguskonkurents ja ruumikonkurents, mille pärast võtavad kiire ja kõrge paljunemisega taimed valguse ja ruumi ära,” ütles Mesipuu.
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna peaspetsialisti Merili Lillemetsa sõnul tegeletakse LIFE IP projekti raames võõrliikide tõrjega riigi tasandil, kuid kanada kuldvitsa tõrjumine ei ole esmatähtis. Lillemets mainis, et katsetatakse projekti raames erinevaid kanada kuldvitsa tõrjemeetmeid, et leida kõige tõhusam.
Lillemets sõnas, et kõige tõhusamaks tõrjeviisiks on taimede aurutamine kuuma veeauruga, kuid aurutamisega ei ole võimalik hävitada taimi suurtel maa-aladel. Küll aga annab Lillemetsa sõnul häid tulemusi kanada kuldvitsa kahel korral niitmine ajal, mil taimed kasvavad juuni lõpus ja augusti alguses.
Lillemets ütles, et kanada kuldvitsa tõrjumine on jäänud tagaplaanile, sest Keskkonnaametil pole selleks piisavalt võimalusi ega vahendeid. “Kui oleks piisavalt ressurssi, siis saaks tegeleda kõikide võõrliikide tõrjumisega,” selgitas Lillemets.
Tartu linnas tegeletakse võõrliikide tõrjumisega projekti Tartu ROHEring raames. Projekti linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste selgitas, et põhiliseks eesmärk on kanada kuldvitsa hävitamine. Seepärast niidetakse kanada kuldvitsa Tartu linnas kaks korda aastas. “Kui kanada kuldvitsa järjepidevalt aastaid niita, siis peaks ta hakkama tagasi tõmbuma,” selgitas Võsaste.
Võsaste sõnul muutuvad Tartus probleemiks eramaadel kasvavad kanada kuldvitsad. “Näiteks on Viljandi maantee ringi juures suured eramaa krundid, millel kasvavat kuldvitsa ei saa linn niita,” ütles Võsaste. Ta tõdes, et linn ei saa sundida maaomanikke kuldvitsa niitma, mistõttu on keeruline lõppeesmärki saavutada.
Kuna kanada kuldvitsa tõrjumine nõuab järjepidevat tööd, paneb Võsastet muretsema selle jätkusuutlikkus. “Kuna riiklikult ei ole tõrjeprogrammi ega rahastust kuldvitsa niitmiseks, siis tekib küsimus, kas sellest taimest üldse lahti saab,” sõnas Võsaste.
Lillemets ja Võsaste tõdesid, et kanada kuldvitsa saab kontrolli alla saada, kuid selleks on vaja teha süsteemset tööd ning ühiskondlikku kokkulepet. “Kui kõik inimesed tegeleksid sellega, siis oleks kõik võimalik,” sõnas Lillemets.
Kommentaarid