Tartu Holmi kvartali edasine arendus sõltub detailplaneeringust

 Holmi kvartali asukoht. Punase joontega märgitud alale tehakse Holmi kvartali arendamiseks detailplaneering. Allikas: Tartu Linnavalitsus  Koostaja: Olivia Paet
Tartu linn plaanib muuta kesklinnas asuva Holmi kvartali elavaks jõeäärseks alaks, kuid muinsuskaitse ja mitme omaniku huvid muudavad protsessi keeruliseks. Tartu linn soovib kesklinnas Atlantise hoone kõrval asuva Holmi kvartali taas välja arendada ja muuta Emajõe mõlemad kaldad elavaks linnaruumiks. Kvartal paikneb Ülejõel Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava vahelisel alal ning jääb vanalinna muinsuskaitse vööndisse, mistõttu erinõuete ja maaomanike huvide kooskõlastamine võtab aega. „Kvartali mõte on see, et linnasüda ja jõeäär oleksid elavad ning kaks kallast paremini ühendatud,“ ütles abilinnapea Elo Kiivet. Kuigi üldplaneering valmis juba 2017. aastal, pole detailplaneeringut siiani koostatud. Kiiveti sõnul võib see protsess võtta veel kuni kaks aastat. „Alal on kaheksa kinnistut ja seitse omanikku,“ selgitas ta. Holmi kvartali detailplaneeringu leidmiseks korraldas 2025. aasta mais Tartu linnavalitsus arhitektuurivõistluse, mis on jõudmas lõpusirgele. Osalejad on oma tööd esitanud, kuid võidutööd pole veel välja kuulutatud. „Lähinädalatel peaks võitja selguma,“ ütles linnaarhitekt Jiri Tintera. Kiiveti sõnul peaks kvartali hoonestus tulema mitmeotstarbeline – tänavatasandile on kavandatud äripinnad ja avalikud teenused, ülemistele korrustele eluruumid. Narva maantee äärsele krundile, mis kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, kavandab linn riigiasutuste ühendhoonet, kuhu koonduvad mitmed avalikud teenused. Tintera lisas, et kvartalisse soovitakse ehitada mitu uut hoonet. Täpne arv sõltub detailplaneeringu võidutööst, kuid tema hinnangul võiks neid olla seitse või kaheksa. Linnavalitsus ise Holmi kvartalisse investeerima ei hakka. “Holmi kvartalis on eraarendused, linn ise sinna ehitama ei hakka," rääkis Kiivet. "Linnale kuulub üks krunt, aga ma ei tea, kuidas seda arendama hakkame,” lisas ta. Arendusala mõjutavad muinsuskaitse eritingimused, mille eesmärk on hoida piirkonna ajaloolist iseloomu. „Tegu on muinsuskaitsealaga, mille eesmärk on puhverdada selle lähiümbrust ja vältida liiga mastaapset hoonestust, mis varjutaks vanalinna,“ selgitas Tartu muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm. Tintera sõnul oli enne detailplaneeringu koostamist ja arhitektuurivõistluse korraldamist vaja muinsuskaitse eritingimused selgeks teha. “Need piiravad muu hulgas hoonete kõrgust,” nentis Tintera. Tartu linnavalitsuse koostatud dokumendis “Tartu linnas Ülejõel asuva Holmi kvartali avaliku arhitektuurivõistluse ülesanne” on välja toodud muinsuskaitse nõuded. Nende kohaselt peab vaade Võidu sillalt Jaani kirikule ja vanalinnale jääma avatuks ning jõeäärsed hooned peavad olema eri kõrgusega, et säilitada ajalooline jõefront. Uued hooned võivad kerkida kuni kuue korruseni, kuid nende sobivust ajaloolisse miljöösse hinnatakse erilise hoolega.

Kommentaarid