Riik eelistab Saatse saapa tee ümberehitamisel julgeolekut keskkonnamõjudele

Kliimaministeerium plaanib Saatse saapa tee ümberehitust läbi Natura 2000 kaitseala, kuid riigi poolt jäetakse keskkonnamõjud hindamata, sest taristuministri sõnul on julgeoleku küsimus keskkonnast olulisem. Saatse saapa kavandatava uue teelõigu eesmärk on lahendada logistiline probleem, et kohalikud ei peaks sõitma läbi Venemaa territooriumi. Uus trass looks otsese ühenduse Värska ja Saatse vahel, kuid see läbiks osaliselt kaitseala, kus kehtivad rangemad looduskaitse nõuded. Ehitusprojektiga kaasneks metsaraie, maapinna muutmine ning elupaikade võimalik hävimine, mille ulatus on praegu teadmata, sest keskkonnamõju jäetakse hindamata. Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on praeguses olukorras esimene eesmärk tagada elanike liikumisvõimalus ja riigi julgeolek. „Tavapäraselt, kui soovitakse ehitada looduskaitse- või maastikualale, hinnatakse, kas ja kuidas seda võimalik teha on, kuid praegu on oluline tagada ühendus ilma Venemaa territooriumi läbimata,“ ütles Leis. Tartu ülikooli maastikuökoloogia teadur Anneli Palo rääkis, et uus tee mõjutab kindlasti piirkonna looduskeskkonda. „Rajatakse uus teetrass, siis selleks tuleb metsa raiuda,“ ütles ta, lisades, et kahju loodusele sõltub sellest, kui palju on võimalik kasutada olemasolevaid teerööpaid ja kuivõrd tuleb avada täiesti uusi lõike. Palo sõnul ei pruugi liiklustihedus küll olla suur, kuid tee rajamine lõikab maastiku läbi ja killustab elupaiku. Ta tõi välja, et kaitsealal tuleb hoolikalt vaadata kaitsealuste taimeliikide leiukohti ning kavandada tee nii, et loodusväärtusi võimalikult vähe kahjustataks. „Ehk ei minda leiukohtadest, kus liikidel on hea elada, vaid hoopis läbi kultuurmetsade, kus loodusväärtused on suhteliselt madalad,“ selgitas Palo. Samas mõistab Palo ka kohalike vajadust parema ühenduse järele. „Inimesed peavad saama liikuda, ja kui peaks Värskast sõitma ringi läbi Matsuri, siis see on väga suur ring,“ tõdes ta. Palo pakkus lahenduseks, et tee võiks olla piiratud kasutusega – mõeldud vaid elanikele ja ühistranspordile, mitte kaubaveole ega metsaveole. Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi teadur Laimdota Truus nentis, et kaitsealal rajatav tee tähendab vältimatult looduse häiringut. „Kui metsa võetakse maha ja suured masinad sõidavad üle, siis kasvukohad hävinevad,“ ütles Truus, lisades, et haruldastele taimeliikidele tuleb tagada uued kasvukohad. Truusi sõnul tuleks isegi riikliku tähtsusega objektide puhul järgida põhimõtet, et loodusele tekitatud kahju oleks võimalikult väike. „Kui on niisugune riikliku tähtsusega asi, siis tuleb see teha, ent taimed tuleks mujale kasvama panna,“ lisas ta.