Järjest vähem inimesi pöördub vältimatu toiduabi nimel linna poole

Tartu supiköögi kolimine varjupaika tõi kaasa süsteemi, kus vältimatu toiduabi koondub ühte kohta ning abi saamise tingimused muutusid sellevõrra selgemaks. Varjupaigas jagatakse sooja toitu tööpäeviti kella 11.00 –13.00-ni ning esmast abi antakse kõigile tulijatele. Linn rõhutab, et pärast seda hinnatakse inimese olukorda sotsiaaltöötaja juures, et välja selgitada toimetulekuraskuse ulatus. Samal ajal on vabatahtlikud märganud, et üha rohkem inimesi otsib abi teistest allikatest, näiteks toidu jagamiskappidest, mis on ligipääsetavad ka neile, kes ametlikku toiduabi ei kasuta. Foodsharing Tartu juhataja Kerly Ilves ütles, et jagamispunktid on kõigile avatud, kuid toidu paigutamisel on tehtud muudatusi. “Paneme välja vähem, et kõigile jaguks,” sõnas ta. Ilvese sõnul on viimase poole aasta jooksul kasvanud inimeste arv, kes just nende kaudu toitu otsivad. Tartu varjupaiga juhataja Eva Ericksoni sõnul külastab varjupaiga supikööki päevas vaid üks inimene. “Toidu ülejäägid söövad oma varjupaiga inimesed ära. aga meil peab ta alati olemas olema, sest me kunagi ei tea, millal keegi võib tulla,” ütles ta. Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets meenutas, et kirik pakkus supikööki aastaid nii vältimatu abina kui ka neile, kelle sissetulek oli küll olemas, kuid vähene. “Vältimatu abi saajaid on praegu linna hinnangul umbes 15,” sõnas ta. Samal ajal jõudis kiriku supikööki aastas ligi 250 inimest, nende seas ka need, kelle toimetulek kõikus ajutiselt. Luhamets lisas, et tasuta maakonnaliinide tõttu hakkasid supiköögis käima ka maainimesed, mis tõi kaasa arutelu, keda peaks Tartu raha ees toitma. “Ajal, kui maakonnaliinid olid tasuta, siis maainimesed külastasid meie supikööki.” sõnas ta. Pärast seda kolis supiköök kirkust varjupaika, kus abi antakse vaid neile, kelle vajadus on tuvastatud. Endine abilinnapea Reno Laidre märkis, et linna eesmärk on suunata abi inimestele, kelle olukord on ametlikult hinnatud. “Abivajaja on see, kellel on päriselt abi vaja,” ütles ta. Laidre sõnul pakutakse abi mitmel viisil, sealhulgas ostukaartide, toidupanga pakkide ja varjupaiga toidu kaudu. Laidre sõnul on olukord paranenud. “Võrreldes eelnevaga on abivajajate arv vähenenud, sest pildilt on kadunud need, kes käisid niisama söömas.” ütles ta. Laidre lisas, et ennist supikööki kutsuti toiduklubiks.