Selleks, et vältida teenindusvaldkonda tabavaid põude, tuleb kohe praegu hakata ümber lükkama levinud müüte, näiteks et teenindustöö on lihtne ja et seda võib teha igaüks.
Tallinna Teeninduskooli kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja Aive Antson ütles, et klienditeeninduse eriala ei ole juba aastaid populaarsemate hulgas. “Eestis on juurdunud hoiak, et kaubandustöötaja amet on midagi teisejärgulist, Euroopas see nii ei ole,” sõnas Antson. “On levinud kõnekäänd, et kui mujale ei kõlba, mine kassasse. Tegelikult peab tänapäeva teenindaja valdama klienditööd, tundma kassasüsteeme, saama hakkama laos ja oskama ka suhelda,” lisas Antson. Kutsekoolid püüavad olukorda parandada spetsialiseerumise ja uuendustega, näiteks on loodud eraldi müügitöö- ja rõivaerialad.
Endise restoraniteenindaja Karolina Krautmanni sõnul aitaks noori töö juures hoida töökoha pakutav toetus ja väljaõpe. “Töökohad võiksid pakkuda näiteks sotsiaalsete oskuste koolitusi, tean, et osa kohtades on töötajate koolitamine tavaline, osa kohtades see puudub,” seletas Krautmann. Ta sõnas, et lõviosa noorte jaoks on teenindusvaldkonnas töötamine esimene ametlik töökogemus, seega väljaõpe ja teadmine, mida töötajalt oodatakse, aitab muuta töö nauditavamaks.
Krautmann leidis, et seni kuni teenindajate töökoormus ei muutu, ei saagi olukord paremaks minna. “Teenindajad peavad oma töös andma palju rohkem kui tegelikult vastu saavad,” nentis ta. Krautmanni sõnul kohtab teenindussektoris tihti seda, et on lepitud kokku mingi kindel töökoormus, kuid tööandja ei pea sellest kinni, ja pigem on noored ületöötanud. “Suvel olid vahetused tihti 13–14 tunni kanti. Kui kolm päeva järjest tööd olin, veetsin vaba päeva vaid kodus puhates,” selgitas ta. “Mööda ei saa vaadata ka väikesest palganumbrist. Kuigi palgale lisandub jootraha, on see aastatega aina väiksemaks jäänud, kuna väljas söömine on juba niigi kallis,” seletas Krautmann.
Krautmanni sõnul on ülekoormus ja teenindajate suhtes austuse puudumine kaks peamist põhjust, miks noored teenindusest kiiresti lahkuda soovivad. “Paljud suhtuvad teenindajasse üleolevalt – eriti vanem generatsioon. Kuna teenindajatelt ei oodata kindlat haridust, arvatakse, et teenindustööd saab teha igaüks,” seletas Krautmann. Tema sõnul ei pea paika, et kõik saavad teenindustööga hakkama. Ta lisas, et tegelikult nõuab teenindustöö väga häid sotsiaalseid võimeid ja pingetaluvust.
Tartu populaarse toidukoha Kolm Tilli personalijuht Merily Margret Koplimägi ütles, et nemad proovivad noori hoida mitmesuguse lisamotivatsiooniga. Teenindajatel on paindlik töögraafik, mis võimaldab tudengitel õppimise kõrvalt vahetusi teha. Lisaks on töötajatele loodud boonussüsteem – see tähendab, et töötajad saavad lisaraha, kui restoran ületab päevase käibepiiri. Koplimäe sõnul pole siiski saladus, et kõik noored teenindussektorisse ei sobi, kuna intensiivne tempo, stress ja pidev klientidega suhtlemine eeldavad teatavaid isikuomadusi.
Krautmann on arvamusel, et iga inimene peaks vähemalt korra elus teenindussektoris töötama, et mõista selle töö raskust. Ainult nii on võimalik kasvatada üldist austust teenindaja vastu. “Klientide hoiakust saab väga hästi aru, kes klient ise on teenindajana töötanud või mitte,” ütles Krautmann.
Kommentaarid