Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste analüüs näitab, et Lõuna-Eesti kuulub pigem keskmise konfliktiriski piirkonda, kuid sisserände kasv Võrru on toonud kaasa nii uusi võimalusi kui ka erinevaid arvamusi.
Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste 2014-2018. aasta info põhjal koostatud analüüs näitas, et Lõuna-Eesti kuulub keskmisesse konflikti riskirühma. Uuringu autori Helina Maasingu sõnul võib Lõuna-Eesti tulemus sõltuda sellest, et majanduslik heaolu on madalam, mistõttu kohalikud kardavad sisserändajaid.
Praeguseks on sisseränne Võrru kasvanud Ukraina sõjapõgenike saabumisega. Maasing ütles, et on võimalik et Lõuna-Eesti kuulub nüüd kõrgemasse konflikti tekkimise gruppi. Kuigi Maasingu sõnul tunnetakse tavaliselt ohtu pigem teistsuguse väljanägemisega sisserändajate, rassi- või usuliste erinevuste pärast, ent ukrainlaste puhul on pigem majanduslikud hirmud need, mis võivad tulevikus pinget tekitada. Ta täpsustab, et näiteks kartus, et töökohti jääb vähemaks või ressursse jagatakse ebaõiglaselt.
Võru linna sotsiaaltööosakonna juhataja Terje Kanger kinnitab, et sisserändajatest enim tegeletaksegi Ukraina kodanikega. Kangeri sõnul on enamik ukraina sõjapõgenikke leidnud töö ning nendega pole probleeme. Samas toob Kanger välja kultuurilised eripärad: hilinemine, ägedam temperament ja erinevad arusaamad soorollidest. „On olnud olukordi, kus meie peale karjutakse või ollakse liiga emotsionaalsed,“ lisas Kanger.
Võru linnas oli Eesti kodakondsusega inimeste suhtumine sisserändajatesse erinev. „Mõned inimesed tunnevad, et sisserändajatele antakse liiga palju. On öeldud, et kõik annate ukrainlastele, aga mulle mitte midagi,“ kirjeldas Kanger. Samuti levivad aeg-ajalt sisserändajate kohta meedias kuulujutud. Kangri sõnul oli mõni aeg tagasi süüdistatud Ameerika ühendriikide sõdureid 39 inimese vägistamises, kuigi see osutus valeks.
Europe Direct Lõuna-Eesti Võru keskuse juhil Maiki Parkil isiklikult sisserändajate vastu midagi ei ole. Temagi on märganud meedias kuulujutte sisserändajate kohta. “Kui USA sõdurid tulid Kuperjanovisse, oli kohalikel eelarvamus, et nad ajavad hinnad toidukohtades kõrgeks, mis osutus valeks,” meenutas Park. Pargi sõnul võib sellist vastuseisu tekitanud ajaloolised hirmud, eelarvamused või halvad kogemused. Pargi sõnul on Võrus sisserändajate seas inimesi Aafrikast Mehhikoni, kes tunnevad, et eestlased on kinnised, kuid heade suhete tekkimisel vastutulelikud.
Võrus õppiv Tristan Pilt rääkis, et tal on sõpru nii sisserände pooldajate kui vastaste seas: „Mõnikord tehakse rassistlikke nalju, aga see ei tähenda, et me kellegi vastu kurjad oleksime.“ Samas on tema sõnul mõni olukord tekitanud küsimusi, näiteks on ta kogenud välissõdurite pealetükkiv käitumist teeninduskohtades. „Kui tuled teise kultuuri, võiksid järgida kohalikke norme. Kui oled normaalne, siis ollakse ka sinu vastu normaalne,“ ütles Pilt.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid