Suur-Tartu saab sündida üksnes riigi sekkumisel

Tartu ja ümbruskonna valdade ühendamine on valimiste eel saanud mitme erakonna tähelepanu, kuid poliitikud tunnistavad, et ilma riigi toeta jääb Tartu linna ja naabervaldade ühinemise areng pidama.

Mitmed erakonnad – Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 – on oma valimisprogrammidesse lisanud punkti, mis käsitleb Tartu linna ja selle lähivaldade võimalikku ühinemist. Kuigi erakonnad lubavad Tartu ja naabervaldade ühinemist ja valdadevahelise koostöö tihendamist, tunnevad kõik kolm erakonda siiski kahtlust naabrite vabatahtliku liitumise Tartuga võimalikkuse suhtes.

Reformierakonna kohalike omavalitsuste valimisprogrammis on kirjas, et erakond toetab ühinemise ideed ning seisab ühtse koolivõrgu ja ühistranspordisüsteemi arendamise eest.

Reformierakonna kandidaat Olev Kork ütles, et erakond toetab Suur-Tartu loomise mõtet. Samas ütles Kork, et naabervaldasid ei saa selleks sunniviisiliselt kohustada. Seetõttu plaanib Reformierakond piirduda koostöö tihendamisega kohalike omavalitsuste vahel.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab oma programmis Suur-Tartu edasiarendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanib erakond tihendada koostööd naabervaldadega, et ühiselt arendada avalikke teenuseid. Lisaks koostööle lubab erakond pidada läbirääkimisi Tartuga tihedalt seotud asumite ja alade liitmiseks linnaga.

Siiski nentis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Kajar Lember, et liigset optimismi ei tasu toita. „Valdadel, nagu Tartu vald, Kambja vald ja Luunja vald, on praegu hea majanduslik seis, mistõttu nende vabatahtlik liitumine Tartu linnaga ilma riigi sekkumiseta on vähetõenäoline,“ lausus Lember.

Sotsiaaldemokraadid kavatsevad seetõttu keskenduda eelkõige ühiste avalike teenuste arendamisele ja tõhusama koostöö saavutamisele Tartu linna ning ümbritsevate valdade vahel.

Vaatamata skepsisele linna ja valdade vabatahtliku liitumise võimalikkuse suhtes leiab sotsiaaldemokraatide kandidaat Markus Meier, et Tartu linn peaks siiski pidama läbirääkimisi naabervaldadega. Tema sõnul peab linn selles protsessis olema eestvedaja.

Eesti 200 seab oma eesmärgiks Suur-Tartu omavalitsuse loomise ning lubab, et hiljemalt 2029. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajaks on loodud üks ühine Suur-Tartu omavalitsus.

Eesti 200 kandidaadi Jaak Laineste sõnul, ei usu Eesti 200 vabatahtliku liitumise reaalsesse võimalikkusse, kuid on valmis vajadusel minema vastasseisu naabervaldadega ja sundida neid liituda. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanib erakond kaasata riik.

Laineste selgitas, et nende strateegia seisneb kõigepealt vabatahtliku liitumise proovimises ja läbirääkimiste pidamises valdadega, kuid ta lisas, et tõenäoliselt see ebaõnnestub. „Seejärel tuleb olla valmis, et riik loob seaduse, mis teatud tingimustel sätestab sundliitmise – põhimõtteliselt sarnaselt sellega, nagu toimus eelmine haldusreform,“ lausus Laineste.

Abilinnapea ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna linnapeakandidaat Elo Kiivet ütles samuti, et ilma riigi sekkumiseta ei ole ühinemisküsimuses võimalik saavutada edasiminekut. „Üldiselt on selge, et arengud selles suunas on seni toimunud liiga omatahtsi ehk ilma suurema tervikpildita,“ lausus Kiivet olukorda.

Kommentaarid