Peaasi.ee vaimse tervise kohvikud on üle Eesti saanud kohaks, kus inimesed saavad vabalt rääkida oma muredest. Statistika näitab aga, et naisi käib kohvikutes rohkem kui mehi.
Vaimse tervise kohvikute projekt loodi 2023. aasta lõpus ning esialgu alustati Tallinnas ja Tartus. Aasta hiljem laieneti juba kaheksasse Eesti linna. “ Me peame külaliste statistikat ja praeguse seisuga külastatakse meid rohkem talve perioodidel ja suviti nii palju neid ei näe,“ sõnas projektijuht Anna-Liisa Leppik. Tema sõnul kaldub statistika sooliselt naiste poole, kuid vanuseliselt on külastajad erinevad.
Leppik lisas, et vaimne tervis on universaalne teema, aga sooline tasakaal võiks olla ühtlasem, millele viitab umbes 60-70% naiste osakaal. „Me sellega otseselt tegelenud veel ei ole, aga organisatsioonina üritame meeste seas seda teadlikkust ikka tõsta,” ütles ta. Selline avatus vaimse tervise muredest rääkida on Leppiku sõnul meestel pisut erinev.
Tema sõnul on vaimse tervise kohvikutes esitatavad mured erinevad. „Mured on seinast seina, ühtedel on suuremad ja teistel väiksemad mured. On elumuutustega kohanemisi, meeleoluhäireid, suhtemuresid ja muretsetakse ka kellegi teise pärast,“ rääkis Leppik. Ta lisas, et murede teemad pole projekti jooksul oluliselt muutunud, kuid ühiskondlikud pinged mõjutavad inimeste ärevustaset.
Psühholoog Tuuli Junalainen tõdes, et meeste puhul kehtib sageli kultuuriline stigma, mille järgi abi otsimine pole justkui vajalik. „Meeste puhul kehtib selline ootus, kus hakkama saamine tähendab seda, et ei tasu otsida ise abi ega jagada oma muresid, sest kardetakse näida nõrgana,“ ütles ta. Junalaineni sõnul on siiski ka mehi, kes jagavad oma muresid ja näitavad sellega eeskuju. „See on suur tugevuse näitaja, mida mina spetsialistina püüan alati ka levitada,“ lisas ta.
Psühholoog Eha Berezjuk ütles, et meeste tagasihoidlikkus võib tuleneda varasematest hoiakutest. „Avalikult kohvikutes oma muredest rääkimas käies võivad asjaolud olla tõesti ülekaalus. Mehed tõesti ei kipu isiklikel teemadel nii palju kaasa rääkima, vaid jätavad infot rohkem endale või raatsivad jagada ainult väiksemates seltskondades,“ sõnas ta.
Berezjuk lisas, et on siiski märgata positiivset muutust. „Küll aga mulle tundub, et meeste külastused psühholoogide ja terapeutide poole on muutunud sagedasemaks ja julgemaks. See on muutunud ikka heas mõttes ja kehtib siiski positiivne dünaamika,“ ütles ta.
Junalainen märkis, et Peaasi on oma tegevuste üheks eesmärgiks seadnud normaliseerida vaimsest tervisest rääkimist. „Sellist stigmatiseerimist võiks olla vähem nii haridussüsteemis kui ka töökohtadel, mille tulemusena julgevad mehed avatumad olla,“ ütles ta.
Kommentaarid