Viimastel aastatel on hariduslike erivajadustega laste arv tavakoolides suurenenud. Vaatamata sellele ei ole Tartu tavakoolides piisavalt tugispetsialiste.
Tartu Aleksander Puškini kooli õppealajuhataja Tatjana Kodas ütles, et 40 protsendil Aleksander Puškini kooli õpilastest on hariduslikud erivajadused. Nende õpilaste jaoks on avatud eriklassid, kus saab maksimaalselt olla kuus õpilast. Juhul, kui teatud klassis on ainult üks erivajadusega laps, siis õpib ta tavaklassis.
Kodase sõnul ei ole koolis piisavalt tugispetsialiste ja abiõpetajaid. Logopeed ja eripedagoog on osalise tööajaga. Kodas ütles, et nõudlus logopeedide järele on väga suur ja koolis võiks olla kolm logopeedi. Eriti keeruline on tema sõnul leida vene keelt emakeelena kõnelevate inimestega töötavat logopeedi.
Aleksander Puškini koolis koostatakse erivajadustega lastele individuaalsed õppekavad. Nende koostamisele kulub umbes pool aastat. Mõned vanemad ei ole nõus individuaalse õppekava koostamisega, seetõttu ei saa kool seda teha ja laps õpib edasi riikliku õppekava järgi. „Eriti raske on siis, kui lapsevanem salgab või ei tea, et lapsel on erivajadus. Siis on raske nii koolil kui ka lapsel,“ lausus Kodas.
Tatjana Kodas ütles, et erivajadustega lapsed ei saavuta tihtipeale eesti keele B1-taset. Selle tõttu on eesti keele tundides vaja abiõpetaja tuge.
Tartu Variku kooli õppealajuhataja Tiiu Eriksoni sõnul vajavad eripedagoogika-alaseid teadmisi ka aineõpetajad, sest kvaliteetse hariduse tagamine kõikidele õpilastele on terve kollektiivi ühine kohustus. Koolis on kaks eripedagoogi ja üks abiõpetaja. Erikson ütles, et tugispetsialiste võiks olla rohkem, kuid praegu kool neid ei otsi.
Tartu Kesklinna koolis õpivad tuge vajavad õpilased tavaklassides. Kooli direktori asetäitja Karin Länts ütles, et enamik erivajadustega lastest õpivad riikliku õppekava järgi, kuid kasutatakse ka õpilase järgi kohandatud individuaalset õppekava. Kesklinna koolis on kolm õppeabi õpetajat. Länts ütles, et spetsialiste leida on väga raske: koolil kuulus pool aastat, et leida hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijat.
Kesklinna kooli direktori asetäitja Karin Länts rääkis, et vanematele on väga raske seletada, et nende laps saaks paremat haridust just erikoolis. „Tihtipeale nad ütlevad, et küll laps hakkama saab, mõne aasta pärast tuleb välja, et ikkagi tuleb kaaluda erikooli võimalust. Laps on selleks ajaks õppimisest juba väga kurnatud,“ lausus Länts.
OSKA 2018. aasta hariduse ja teaduse uuring näitab, et enim on koolides puudu logopeedidest ja eripedagoogidest. Tööturule jõuab alla kümne logopeedi aastas, asendusvajadus on aga üle 15 tugispetsialisti aastas. Kaasava hariduse põhimõtete elluviimise tõttu õpivad hariduslike erivajadustega õpilased aina enam tavaklassides.
Kommentaarid