Parklate vähesuse tõttu on liiklejad sunnitud Karlovas oma sõidukid parkima sõiduteele, mis aga tekitab teistele autojuhtidele raskusi tänaval sõita, sest kahesuunaline tee on pooleldi autodega ära kaetud.
Praegu on Karlovas pargitud autode probleem kõige rohkem esile kerkinud Õnne, Eha, Kalevi, Aleksandri ja ka Kesk tänava alguses. Üks faktor, mis sunnib inimesi oma sõidukid teedele parkima on Karlova seltsi esimehe Arne Halli sõnul tasuliste parklate vältimine. “Teatud kohad on näiteks tööpäevadel täis pargitud, nagu näiteks Kesk tänava algus, ja õhtul hakatakse siis vaikselt oma kohtadelt lahkuma,” ütles Hall. Ta lisas, et Õnne tänav on sageli otsast lõpuni täis pargitud hoopis tänava ümberehituste tõttu, mis sunnib elanikke parkima sinna, kuhu lihtsalt mahub.
Hall arvab, et probleem on tõesti olemas ja muret tekitab talle ka päästeameti ning kiirabi ligipääsetavus. Kui näiteks kiirabil oleks vajadus majadele ligi pääseda, siis teatud lõikudel poleks see isegi võimalik, sest hooned ja tänavad on autodega ümbritsetud. Karlova elanikul Uku Aasrannal on tulnud ette ka olukordi, kus sõidukid on pidanud ootama, et vastusõitev auto enne mööduda saaks, kui üks tänava pool on pargitud autosid täis. “Selliseid olukordi on ette tulnud Sõbra ja Tähe tänaval, aga olen kindel juht ning vahepeal mahun ka läbi sõitma ning ei pea ootama,” ütles Aasrand.
Tartu liikluskorralduse spetsialist Urmas Kõrgvee näeb probleemist positiivseid tagajärgi. “Karlovas on keskmine kiiruspiirang 30 km/h ja parkivad autod toimivad ka liiklust rahustava meetmena,” arvas Kõrgvee. Ta lisas, et parkivad autod võivad liiklust segada ainult juhul, kui sõitvad autod soovivad teha ümberpõiget vastassuunda.
Karlova selts on täis pargitud tänavate ning parkimiskohtade vähesuse tõttu teema juba varasemalt tõstatanud eesmärgiga parandada linnaosa parkimistingimusi. Halli sõnul oli kaugemas perspektiivis esitatud isegi parkimismajade rajamise plaan, kuid väga kiiresti olukorda lahendada pole võimalik. “Kõige kiirema lahendusena tuleb maksimaalselt ära kasutada hoovides parkimine, aga inimesed ei viitsi vaeva näha ja eelistavad autod tänavale jätta,” nentis ta.
Kõrgvee arvab, et peab arvestama ka teadmisega, et kui Karlova saaks endale parkimisalasid juurde, siis see tõstaks ka parkijate arvu. “Kui me soovime, et tänavatel oleks liikumas või parkimas vähem autosid, siis selle vastu aitab ainult see, kui autostumise protsess peatada,” ütles ta. Ta lisas, et inimesed peavad rohkem kasutusele võtma alternatiivseid võimalusi liikumiseks, milleks on ühistransport, jalgratta ja tõukerattaga sõitmine või jalutamine. Kõrgvee näeb Karlovat eelkõige kodukohana, kus enamasti ei soovita oma akende all parklaid näha.
Kommentaarid