Annelinna kliimaprojekt ClimaGen seisab silmitsi probleemiga kaasata eakaid ja luua mitmekeelsemat kogukonda.
Projekt on üles ehitatud kaasavalt ehk kliimakindlama keskkonna plaanid viiakse ellu koos kogukonnaga. Koostööd on tehtud näiteks Annelinna raamatukoguga, lasteaedadega, Annelinna seltsiga ja viidud läbi küsitlusi noorte seas. “See kõik on eesmärgiga elavdada rohkem Annelinna ja selle piirkonnas kogukonnatunnet tekitada, et vajalikud looduspõhised lahendused ellu viia,” ütles ClimaGeni projektijuht Maris Pever.
Kliimaprojekti suuremaks murekohtaks on haavatavate gruppide kaasamine, keda tegelikult on soov kaasata. Pever tõi esile, et osa inimesi on kliimamuutustest eriti mõjutatud, kuid neil on piiratud võimalused nende mõjude vähendamiseks.
Näiteks vanematel inimestel, kes elavad kortermajade kõrgematel korrustel ja on kliimamuutustest eriti mõjutatud, on raskem kogukondlikke muutusi ellu viia. “Me tahame, et kohtumised oleks alati hästi kommunikeeritud mitmetel viisidel ja oleksid ligipääsetavad ka näiteks ratastooliga,” ütles Pever.
Pever märkis, et takistuseks on ka keelebarjäär. Kuigi projekt ClimaGen töötab peamiselt eesti keeles, siis teadlikkuse suurendamine võiks ulatuda ka vene ja inglise keelt kõnelevate kogukondadeni. See võimaldaks rohkematel saada infot ja nõuandeid kliimamuutustega toimetulemiseks.
Tartu Ülikooli geoinformaatika lektori Antti Roose sõnul on kogukondade kaasamine kliimateemalistesse aruteludesse keeruline. Roose tõdes, et eakamate inimeste puhul esineb loomupärast konservatiivsust, mis teeb sisulise dialoogi saavutamise keeruliseks. “Noorematel põlvkondadel napib aga sageli aega, et järjepidevat suhtlust üleval hoida nendega, kellega tuleb pikemalt arutada ja keda tuleb pidevalt toetada “ märkis ta.
Roose sõnul on sisukas ja usaldusväärne suhtlus võimalik eelkõige suuliselt, sest kirjalik ja digitaalne suhtlus on pealiskaudne. „Moodsad suhtlusvahendid muudavad vestluse masinlikuks ning sealt kaob ära nii usaldus kui ka tõde,“ ütles Roose.
Marko Kaasiku, Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise kaasprofessori sõnul mõjutavad kliimamuutused eakaid inimesi eriti tugevalt. Sagedasemad kuumalained raskendavad nende igapäevaelu ja suurendavad terviseriske.
Kaasik lisas, et kogukonna kaasamisel tuleb inimestele selgeks teha, mis on kliimamuutustega kaasnevad tagajärjed. “Väga oluline on tähelepanu pöörata globaalsele aspektile. Võib olla Eesti kliima kõige halvemasse seisu ei satu, aga sellele vaatamata muutuvad mujal maailmas paljud kohad elamiskõlbmatuks, mis omakorda tekitab migratsiooni,” märkis Kaasik.
Kommentaarid