Peipsi järve vee seisund ei ole Eesti ja Venemaa piiriveekogude koostöö katkemise järel halvenenud, kuid olukord on endiselt halb ning probleemi allikas asub Venemaa territooriumil.
Pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni algust Ukrainas on piiriveekogude seire ja nende olukorra parendamine suurel määral peatatud. Keskkonnaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv 2022. aastal Vikerraadio saates „Reporteritund“ ütles: „Kahtlemata peame kõik arvestama praegust olukorda. Jälgime täpselt, mis on hetkel mõistlik, ning oleme võtnud aluseks juhised, et teeme koostööd minimaalses mahus.“
2025. aasta seisuga ei ole Eesti ja Venemaa koostöö endiselt taastunud.
Vaatamata sellele on veekvaliteedi olukord pisut enam kui kolme aasta järel jäänud stabiilseks. Keskkonnaagentuuri pinnaveeanalüüsi ja kaugseire peaspetsialist Selina Lind ütles: “2024. aastal nii Peipsi järve kui ka Lämmijärve ökoloogiline seisundiklass – halb,”. Koondhinnang oli halb ka 2023. ja 2022. aastal, kuid võrreldes aastatega 2016–2021, mil seisundit hinnati väga halvaks, on toimunud mõningane paranemine.
Lind selgitas, et järve iseloomustavad jätkuvalt kõrged toiteainete kontsentratsioonid, halb läbipaistvus ja fütoplanktoni, eriti sinivetikate rohkus, mille koosmõjul kujunebki järve tervikseisund ebarahuldavaks.
Sellega, et Peipsi järve ökoloogiline olukord pole alates 2022. aastast oluliselt muutunud, nõustub ka loodusgeograaf Jaan Pärn. Samas tuletas ta meelde, et riskid, mis on seotud Eesti ja Venemaa koostöö vähenemisega, pole samuti kadunud. Tema sõnul on tollased probleemid jäänud samaks ega ole leevenenud – Peipsi järve suvine õitsemine ning fosfori liiasus, mille peamine allikas on endiselt Venemaa territooriumil – Pihkvas.
“Sinivetikate õitsengud on hooajalised – need esinevad suvel, muutuvad sagedasemaks ja kestavad kauem," selgitas Pärn. "See sõltub otseselt sellest, kui palju fosforit vette lisandub." lisas ta.
Kommentaarid