Koolikiusamine on leevendust leidnud moodsate meetodite kasutamisele võtmisega. Enam ei suhtu sotsiaaltöötaja lastevahelistesse konfliktidesse nii kergekäeliselt ning püüab konfliktid ära lahendada laste vahel vanemate sekkumiseta.
Kuuste kooli sotsiaalpedagoogi Margit Metsmägini sõnul tuleb lastevahelisi konflikte ikka ette, kuid pidevat koolikiusamist Kuuste koolis ei esine. Kuna lastele pole õpetatud konflikti lahendamise oskuseid, siis nad neid klaarida ka ei oska. Metsmägin ütles, et konflikt tuleb niipea ära lahendada, kui see tekib, mitte oodata nädalaid või päevi. Lisaks vestleb sotsiaalpedagoog tüli osapooltega, et mõista, kus asub probleemi tuum. Metsmägin kasutab isiklikult taastava õiguse meetodist kuue küsimuse küsimist. Küsimused on: 1. Mis juhtus? 2. Mida sa mõtlesid/tundsid sel ajal? 3. Keda see olukord veel mõjutas? 4. Mida sa mõtled/tunned praegu? 5. Mida oleks saanud teha teisiti? 6. Mis sa arvad, mida tuleks teha selle olukorra lahendamiseks? Neid küsimusi küsitakse mõlemalt lapselt. Kuuste kool kuulub Kiusamisvaba Kooli programmi, seetõttu kasutatakse taastava õiguse talitlusviisi.
Ilmatsalu kooli sotsiaalpedagoogi Krista Putrolainen rääkis, et ka Ilmatsalu koolis esineb kiusamist harva. Vajadusel on koolisiseselt Kiusamisvaba Kooli ehk KiVa meeskond valmis koheselt sekkuma. Vastasseisu sattunud õpilaste tüli lahendab õpetaja või sotsiaalpedagoog KiVa meetodeid kasutades, mille seas on erinevaid vestluse viise. Näiteks vastanduv viis, kus selgitab täiskasvanu lapsele, mis ta valesti tegi ning mida võiks järgmine kord vältida. Mittevastanduva viisi puhul leiab täiskasvanu koos lapsega murekoha ning murele sobiva lahenduse. Putrolaineni sõnutsi ei ole Ilmatsalu koolis kiusamine vastuvõetav ning õpilased on teadlikud kooli KiVa programmi kuulumisest. Putrolaineni sõnul julgustab kool õpilasi märkama ning teada andma kiusamisest.
Konguta kooli individuaalõpetaja ja koolipsühholoogi Eliina Targijainen sõnas, et Konguta koolis saavad lapsed omavahel hästi läbi, sest tegemist on väikekooliga, kuid siiski esineb lastevahelisi vastasseise. Tülide korral kuulatakse lapsed ära ning räägitakse nendega. Targijaineni sõnul kasutab Konguta kool VEPA meetodit, mille käigus arendatakse õpilaste käitumisoskuseid. VEPA metoodika tugineb põhimõttel, et lapsed ei pruugi teada, kuidas erinevates olukordades käituda või kuidas oma tunnetega toime tulla. Näiteks kasutatakse VEPA toimimisviisina vaikuse minuteid, mille käigus lapsed keskenduvad oma mõtetele ja püsivad vaiksed. Targijainen lausus, et Konguta koolis kasutavad VEPA meetodit põhiliselt õpetajad õpilaste hea käitumise tunnustamiseks.
Kommentaarid