Eestis tegelevad vaimse tervise spetsialistid noorte vaimse tervise parandamisega aina rohkem, kuid viimase kümne aasta jooksul on probleemid siiski süvenenud.
Sotsiaalministeeriumi välja töötatud tegevuskava näitab, et viimase kümne aasta jooksul on paranenud Eestis raviteenuste kättesaadavus, suurendatud perearstikeskuste töötajate arvu ning on loodud noortele vaimse tervise kabinetid.
2025. aasta algul avalikustati Tartu Ülikooli noorte vaimse tervise uuringu tulemused, millest selgus, et laste ja noorte vaimse tervise kriitilised näitajad ei ole paranenud, vaid pigem on vägagi murettekitav seis. Enim levinud probleemid on depressioon ja ärevus. Probleemid esinevad sageli rohkem tüdrukute kui poiste seas. Lisaks kinnitavad tulemused, et ka vanusega halveneb laste ja noorte vaimse tervise seisund.
Noorte psühholoogi Ingrid Pakkase sõnul pole vastuvõtu järjekorrad aastatega lühenenud ning probleemiga tegelemiseks võib patsient oodata mitu kuud kuni terve aasta. “Pikkade ooteaegade tõttu jäävad noored, kellel on päriselt abi vaja, abita,” tunnistas Pakkas. Kõige kättesaadavamad tugiisikud lastele on nende enda vanemad kui ka koolipsühholoog.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Karmen Maikalu sõnul on ligi veerand Eesti koolidest vajaliku tugiisikuta. Koolipsühholoogidele pakutakse õpetajate miinimumpalka, mis ei ole motiveeriv. Maikalu sõnul saab psühholoogi haridusega inimene saab igalt poolt mujalt palju kõrgemat palka. Psühholoogide puudumise tõttu on loodud üle-eestiline tasuta nõuandeliin nii õpilastele kui ka õpetajatele, kuhu vajaduse korral helistada.
21-aastane tudeng Kätlin rääkis omast kogemusest, et peamised põhjused, miks noored psühholoogi juurde minna ei julge, on kartus ja piinlikkus, ei teata, kuidas alustada vestlust, usalduse puudumine ning arvamus, et küll ise hakkama saadakse.
Kuigi paljud nõuandeliinid on anonüümsed, otsustavad lapsed siiski oma murega üksi jääda.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid