Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlaste hiljutisest uuringust liiklusmüra mõjust tervisele selgus, et sellest on häiritud iga kümnes tartlane.
Liiklusmüra alla arvati nii auto-, raudtee- kui ka lennuliikluse müra. Võrreldes Tartuga, kus häiritus liiklusmürast esineb 10% linna elanikel, on Tallinnas protsent vaid kahe võrra suurem. Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru sõnas: „Tartus on väiksemad majad, mis on teele lähemal, ning seetõttu on ka häirituse näit kõrgem.” Ta lisas, et Euroopa Liidu metoodika näeb mürakaardi modelleerimisel ette just maja tänavapoolse külje arvestamist.
Uuringust selgus, et Tartus põhjustab müra igal aastal 22 haigestumist südame isheemiatõppe, mis moodustab kogu südame isheemiatõve haigestumusest linnas 7%. Tegemist on haigusega, kus südamelihas ei saa piisavalt verd.
TÜ hiljutises uuringus toodi välja, et haigestumus on suurim müratasemel 60–69 detsibelli. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringutulemused näitavad, et südameveresoonkonna haiguste tekkimiseks piisab juba 50 detsibelli valjusest pidevast mürast. Orru tõi võrdluseks, et 50 detsibelli valjusel räägib näiteks tavalises klassiruumis õpetaja. Uuringu põhjal on pooled Tartu elanikest kokkupuutes vähemalt 55-detsibellise autoliikluse müraga.
Orru rääkis, et sellel sügisel on autode kasutamine kasvanud. Ühe põhjusena tõi ta välja koroonaviiruse, sest inimesed ei julge ühistransporti enam nii palju kasutada. Tartus näeb ta müraprobleemi leevendamise peamiste abinõudena talvel naastrehvide kasutamise piiramist ning sõidukiiruste vähendamist. Helitõkete ehitamine on Orru sõnul linnas keerulisem.
Tartu linna inseneriteenistuse spetsialist Liisa Unt sõnas, et müra valjus sõltub palju ka tänava seisukorrast ning ilmastikuoludest. „Kevadel lume sulamise perioodil kandub müra ja vibratsioon palju paremini edasi ja siis on ka kaebusi rohkem,” lisas Unt. Kuigi uuringus tuli välja, et raudteeliikluse müraga puutub kokku vaid 2,5% elanikest, siis Undi sõnul saab linn kõige rohkem kaebusi just raudtee kohta. Ta rääkis, et tänavate ääres elavad inimesed arvestavad sellega, et elavad linnas ning sellest ka vähem kaebusi.
Unt tõi välja, et linn on seadnud teede ja hoonete ehitamisel piiranguid. Näiteks ei soovitata põhitänavate äärde ehitada müratundlikke hooneid, nagu laste- ja õppeasutused.
Orru sõnas, et äsja valminud uurimistöö tehti 2017. aasta mürakaartide andmete alusel ning tegemist pole täpse praeguse seisuga.
Kommentaarid