Tartu biotehnoloogia ettevõte Icosagen on arendamas koroonaviiruse määramiseks süljetesti, et asendada inimestele ebamugavust tekitavat ninaneelu kaudu tehtavat testi.
Uue testi arendamise töö käib seni, kuni olemas on terviseameti kinnitus testi kasutuselevõtuks. Ettevõtte juhataja ning biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav sõnas, et töörühm juba näeb süljetesti tõhusust. „Meil on vaja andmekogu, et väita täiesti kindlalt süljetesti efektiivsust, silmagi pilgutamata,“ rääkis Ustav.
Terviseameti kodulehelt saab lugeda, et viiruse edukaks tuvastamiseks pole teada täpset vajaminevat süljekogust. Samuti, et sülitamisel on oht nakkusohtlikuks muuta ka proovinõust väljaspoolset ala.
Ustav sõnas, et süljetesti tegemisel keegi sülitama ei pea ning sülge saab eraldada ainult nii palju, kui seade vastu võtab.
Ta tõi välja, et sülje kaudu testimine oleks lihtne. Proovi võtmise seade kujutab endast vatitopsi koos nailonist harjakesega, mis pannakse sülje korjamiseks suhu. Sellega on proovi võtmine patsiendile lõppenud. „Ei midagi hullu, iga päev paneme lusika või kahvli suhu,” lisas Ustav.
Ninaneelust proovi võtmiseks läheb vaja aga treenitud meditsiinitöötajaid, rääkis Ustav. „Treenitud mitte ainult selleks, kuidas ora ninna panna, vaid ka selleks, kui midagi halvasti läheb,“ lisas ta.
Ustav tõi välja, et eriti valulik on ninaneelust tehtav koroonatest väikestele lastele. „Laste õhukäigud on liiga pisikesed, neile tehakse mõttetult haiget. Väiksemad lapsed ei lasegi toru ninna,” sõnas ta.
Süljetesti saab igaüks teha ise, treenitud töötajaid vaja pole. Puudub ka vahetu kontakt tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel.
Uljana Parmenenkova, kellel tehti test kodus, rääkis, et meditsiiniõde palus tal seista seljaga vastu kappi ning pead taha kallutada. „Muidugi tean, et nii ei saa olla, aga mulle tundus, et ta ulatub mu ajuni,” kommenteeris Parmenenkova vatitiku ninna panemist. Ta lisas, et võimalusel oleks ta valinud süljetesti, sest see ei tekita ebamugavustunnet, kaasa arvatud valu.
Nina kaudu koroonatestist tulenevat ebameeldivust näeb ka Tallinna psühhiaatriakliiniku vaimse tervise õde Mirjam Vilt, kes peab teste ise läbi viima. Ta sõnas, et on tähele pannud, kuidas testimine patsientidele ei meeldi. Nad on nõus praeguse testiga, sest puudub teine variant ning haiglaravile pääsemiseks on test kohustuslik. „Muidugi on paha vaadata, kui inimesel on ebameeldiv ja ta hakkab näiteks läkastama,” lisas Vilt.
Professor Ustav sõnas, et süljetesti hinda ta öelda ei oska. Ta julges väita, et kindlasti on test kordades odavam kui nina kaudu tehtav.
Tartu Ülikooli kodulehel kirjutati süljetesti usaldusväärsusest juba aprillis. Samal teemal kirjutati seal ka septembris, kui toetuti USA Yale'i ülikooli teadlaste uurimusele. Korduvate proovivõttude puhul nägid teadlased, et sülje kaudu testimised olid vähemasti sama head kui nina kaudu.
Kommentaarid