Tartu elanikud põletavad ahjus jäätmeid ja seetõttu suureneb õhus ohtlike ainete hulk, mis püsib seal kaua ning on kahjulik nii inimeste kui ka loomade tervisele.
Tartu linna keskkonnateenistuse spetsialisti Tiina Lille sõnul jõuab linnani aastas umbes kümme kaebust, kus inimesed kahtlustavad, et nende naabrid põletavad ahjus jäätmeid. Lille sõnas, et sel aastal on kaebusi tulnud vähem, kuid siiski on jäätmete ahjus põletamine probleem.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna ütles, et nendeni jõuab taolisi kaebusi ühes kuus umbes kümme. Tema sõnul põletavad inimesed keelatud materjalidest peamiselt pakendeid. Türna sõnas, et inimesed on põletanud isegi kummikuid.
Voolaid ja Lille rääkisid, et kui linnale tuleb kaebus, siis võtavad nad elanikuga telefoni teel ühendust. Veel sõnasid Lille ja Voolaid, et vajadusel lähevad nad ka kohapeale ja vestlevad inimesega. Lille ütles, et nad selgitavad jäätmehoolduseeskirja nõudeid ja rikkumise tagajärgi.
Türna sõnas, et jäätmete ahjus põletamise karistuseks on väärteomenetlus ehk trahv kuni 1200 eurot või haldusmenetlus ehk suuline korraldus. Väärteomenetlust on Türna sõnul aga keeruline määrata, sest inimesed pole ahju kontrollimiseks kohustatud keskkonnainspektsiooni töötajaid oma koju sisse laskma ning tihti pole ahjus enam jäätmete põletamise tõendeid näha.
Keskkonnaministeeriumi andmetel tohib ahjus põletada töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Teisi jäätmeid, näiteks plasti ja biolagunevaid jäätmeid, peaksid inimesed sortima.
Tartu linna keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid ütles, et jäätmete põletamist saab kahtlustada tossu värvuse järgi – jäätmeid põletades on toss märgatavalt tumedam.
Türna rääkis, et Tartus on kahjuliku keemilise ühendi bensopüreeni hulk õhus nagunii suur ning jäätmete põletamine ahjus suurendab ohtlike saasteainete hulka veelgi.
Tartu linna õhukvaliteedi parandamise kavast selgub, et 2017. aastal oli kõige suurem bensopüreeni hulk Karlova linnaosas. Sealne kontsentratsioon ületas sihtväärtust enam kui kaks korda. Pea kaks korda ületas sihtväärtust ka Tammelinna bensopüreeni kontsentratsioon.
Tartu linna kodulehel on teave, et põletamisel tekkivad ained jäävad organismi pikaks ajaks ning võivad tekitada mitmeid terviseprobleeme, nagu vähk, närvisüsteemihäired ja diabeet. Veel mõjuvad saasteained loomadele. Röövlindudel, mereimetajatel ja närilistel põhjustavad saasteained näiteks kasvajate teket ja suremuse suurenemist, mis lõpuks võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise.
Keskkonnateenistuse spetsialist Lille tõi välja, et ahjus jäätmete põletamine vähendab ka ahju tööiga.
Türna ja Lille mõlemad ütlesid, et kõige olulisem on suurendada inimeste teadlikkust, kuidas arukalt ahju kütta. Lille sõnas, et Tartu linna kodulehel on asjakohane informatsioon olemas ning iga kütteperioodi alguses üritavad nad teemat ka ajakirjanduses kajastada.
Kommentaarid