Tartu linnamaratonil saab vigastuse või haiguse korral tagasi vaid pool osalustasust ning sedagi osaleja kontole järgmise ürituse ettemaksuna. See võib viia olukorrani, kus jooksjad lähevad rajale vigastusest hoolimata.
Osalejad, kes on enne maratoni vigastuse saanud ning Tartu linnamaratoni korraldajale edastanud arstitõendi, saavad pool osalustasust tagasi. See summa läheb järgmise Tartu maratoni korraldatud spordiürituse ettemaksuks, mida saab kasutada järgmistel Tartu Maratoni üritustel. Kui arstitõend pole stardieelse päeva kella viieks saadetud, ei saa osalustasust sentigi tagasi.
Tartu Maratoni brändijuht Jane Aus ütles, et osalustasust maksavad tagasi krediidina vaid pool, et korraldaja saaks eelnevalt kulud katta. Selle summa eest trükib korraldaja võistlejatele numbrisildid, maratoni meened ja katab muud korralduskulud. Tavaliselt ütlevad osalejad võistlusest ära alles siis, kui ürituse korraldajal on kulutused tehtud ning selle summaga on arvestatud.
Jooksutreener Ahto Tatter ütles, et kui inimesed on osalustasu maksnud ja kulutused teinud, siis lähevad nad ikkagi jooksma. „Sellises olukorras võib küll kainet mõistust väheks jääda,” lisas Tatter.
Ausi sõnul katkestavad osalejad jooksuvõistlusi ka poole pealt. Tavaliselt on põhjuseks, et nad hindavad oma võimeid üle ning poole peal tekib tunne, et enam ei jaksa. Aus ütles, et võistlusel osalemine eeldab head füüsilist vormi ja võimekust, kuid algajad sportlased ei oska energiat jagada. Alguses lähevad kiire tempoga jooksma ning lõpus kaob jõud ära.
Tartu kiirabi operatiivjuhi Kaarel Lehtoja sõnul meditsiinitöötajad on kokku puutunud erinevate olukordadega rahvaspordiüritustel. Ta ütles, et seal kohtab inimesi, kes lähevad maratonile sportima, kuigi teavad, et neil on mõni varasem terviserike. Selleks võivad olla näiteks südame-veresoonkonna haigused või luu- ja liigessüsteemi probleemid.
Lehoja sõnul vigastused tekivad sageli juba treeningutel, kui jalg satub jooksu ajal ebaloomulikku asendisse. Näiteks võivad tekkida venitused või nihestused. Lisaks võivad jooksjad kukkuda ning saada põrutusi. Inimesed seavad endale maratonile minnes liiga kõrged eesmärgid, mis ei vasta tegelikule tervislikule seisundile ega treenitusele.
Lehtoja lisas, et kiirabi on korduvalt näinud väga heas sportlikus vormis inimesi, kes vajavad rajal abi. Teisest äärmusest on ka osalejaid, kes pole kuigi palju treeninud või on näiteks eelmisel õhtul pidutsenud, kuid läbivad siiski distantsi kergelt.
Lehtoja soovitab kõigil kord aastas spordiarsti juures tervislikku seisundit hinnata, et võistluskoormust vastavalt planeerida.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid