Tartu ülikooli muuseumi plaanid Tartu toomkirikus renoveerimis- ja parandustöid teha ei kulge plaanipäraselt.
2019. aastal seadis Tartu ülikooli muuseumi arengukava eesmärgiks muuta Tartu toomkiriku endises kooriruumis asuva muuseumi aknad ja trepikojad turvaliseks. Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul seda osaliselt tehti. Pagel ütles, et trepikodade kordategemist kaaluti mitmel korral, aga kuna tegemist on muinsuskaitseobjektiga ja trepi kõrgus vastab normidele, ei ole muutusi sisse viidud. Pageli sõnul peaks trepp olema turvaline. Muuseumi direktor Mariann Raisma ütles, et vestlus trepikoja kordategemise teemal ei ole lõppenud, kuna käsipuud ei ole piisavalt kõrged, et tagada täielik ohutus. Ta tõi ka välja, et akendest võib välja kukkuda.
Käival aastal on muuseumi eesmärk parandada katust, mis Raisma sõnul laseb vett läbi. Pagel ütles, et katuse renoveerimist ei ole ülikooli eelarves ette nähtud. Sel aastal on plaanis katuse hinnanguline analüüs, et määrata, kas vajalik on täielik või osaline renoveerimine.
2018. aastal vahetati välja ülikooli muuseumi kolmandal korrusel asuvas Morgensterni saalis keskküttesüsteem. Aastal 2021 on arengukavas ette nähtud seda teha ka ülejäänud korrustel.
Pageli sõnul ei pruugi renoveerimine soovitud ajal toimuda, kuna muuseumi ja kinnisvaraosakonna plaanid ei lange alati kokku.
Raisma lisas, et hoone on hiigelsuur ja küttesüsteemi vahetamine on mahukas töö, mistõttu ei ole võimalik öelda, millal seda tehakse.
2019. aastal teostati järelevalve muuseumi hoidlates, kus hoiustatakse museaale. Selgus, et museaalide säilimine ei ole tagatud neljast hoidlast kolmes, millest üks asub toomkiriku endises kooriruumis, nüüdses Tartu ülikooli muuseumis. Raisma sõnul seisneb probleem selles, et muuseumi hoidla pind pole laienenud, aga kogud ise on suurenenud. Ta lisas, et praeguseks on probleem väiksem, kuna osa museaale viidi Jakobi 1 hoidlasse.
Nii Raisma kui Pagel näevad parima lahendusena Eesti pärandihoidlat, mille eesmärk on hoiustada.
Eesti muuseumide museaale. Plaani järgi valmib Lõuna-Eesti pärandihoidla aastal 2027.
kunstiajaloolane Kaur Alttoa, kes on üle 20 aasta toomkirikut uurinud, ütles, et Tartu toomkiriku olulisus seisneb selles, et see on visuaalne märk Tartust kui Eesti vaimse keskuse sümbolist. Lisaks on Tartu toomkirik ainus Baltikumis, millel on kaksiktornid, kooriosa ja kambriruum.
Alttoa ütles, et ta tõi 70ndatel välja idee luua maasse markeering kogu toomkiriku ehitisest, mis aitaks esile tuua nüüdseks kadunud seinu ja kabeleid.
Raisma sõnas, et idee on tööde nimekirjas, aga kuna projekt on pigem kultuurilooline kui funktsionaalne, võtab see aega.
Kommentaarid