Tallinna Tehnikaülikooli füüsika professor Jaan Kalda loob erakorralise sihtgrandi abil arvuti koodi, mille eesmärk on ennustada, millise tõenäosusega üks või teine piirang suudab tõkestada näiteks koroonaviiruse levikut.
Kalda ütles, et arvuti kood pannakse riski hindamiseks kasutatavasse Monte-Carlo simulatsiooni, mis ennustab iga sündmuse tõenäosuse. Monte-Carlo simulatsioon on Kalda sõnul kasutusel näiteks olukordades, kus esineb palju juhuslikkust, nagu ka viiruse levimises. Simulatsioon näeb ette, et koodi on lisatud erinevad statistilised andmed, näiteks perekondade suurused, inimtihedus erinevates piirkondades ning see, mis piirkondadesse inimesed tööl käivad.
Ta lisas, et kuna viiruse levimine on mõneti juhuslik, simuleeritakse koodis kõiki olukordi läbi sadu ning isegi tuhandeid kordi, et leida keskmised ning tõenäolisemad olukorrad.
Terviseameti kommunikatsiooni juhi Simmo Saare sõnul on loodav arvuti kood viirushaiguste leviku tõkestamisel abiks. „Kindlasti tuleb see kasuks ning mööda külge see maha ei jookse, eriti kui selle taga on korralik teadustöö,“ ütles ta.
Saar lisas, et selliste ennustavate prognooside loomise aluseks on õiged ja mitmekülgsed algandmed. Ta tõi välja, et kui Covid-19 pandeemia algusfaasis polnud meil piisavalt teadmisi, milline on viiruse levimiskiirus ning ohtlikkus tervisele, siis nüüd on ülevaade selgem. „Ega viirusega on nagu sõjas vastasega – mida rohkem sa suudad tema tegevust ette aimata, seda vähem suudab ta kahju tekitada,“ lausus Saar loodava arvuti koodi kohta.
Kalda sõnul üritavad nad arvuti koodi loomisel Eestit võimalikult palju ning tõetruult järele teha, et simulatsioon saaks võimalikult täpne. Seejuures tõi ta välja, et peale programmeerijate on uuringus kaasatud ka inimgeograafid, kes arvuti koodi loomiseks näiteks inimeste ning liikumiste kohta andmeid koguvad. Lisaks kogutavatele andmetele on Kalda sõnul kasutatavad ka erinevad Statistikaameti ja Maanteeameti andmed.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg lausus, et kuna uuringus kasutatavad isikuandmed on anonüümsed, ei tohiks arvuti koodi loomisel andmekaitseseadusega vastuolusid tekkida.
Uuringu autor Kalda lisas, et uuringu laiem eesmärk on edendada Eesti andmeteadust. Tema sõnul on andmeteadus 21. sajandi üks olulisemaid teaduse valdkondi ning et sellega tuleb praegusest enam tegeleda. Kalda hinnangul on aga Eesti praegune andmeteaduse võimekus väike.
Kommentaarid